Elades talumajas, mida jõudumööda renoveerida püüan, tean üht. Nimelt kui vähegi võimalik, peab maja olema uus. Ta peab olema kivist, kõrge nulliga ja ühekordne. Vastasel juhul lapsed ja eriti lapselapsed vannuvad teid maapõhja tükkis kinnisvaraga.
Aga hea meel on sellegipoolest, et linnast sai ära kolitud. Nüüd käin linnas puhkamas.

Naudin linnulaulu ja lasen vett põõsasse!
Võimalik et teatud aja pärast ongi nii, nagu eelkirjutaja ennustab...
Võimalik et mind siis enam ei ole...
Võimalik ka et ei kumbagi...
Aga praegu mulle meeldib!

Tsitaat:

---

Algne postitaja: Vanapaks
lati jutustus helesinisest unistusest jäi veidi poolikuks. Ma jätkaksin.

...Ja nii sa siis pressid, et veri ninast väljas ja ühel kaunil päeval oledki oma privaatonnis. Naudid muudkui linnulaulu ja lased aga põõsasse vett.
Siis avatakse sinu unelmate kodu poole viivas teeotsas hamburgeriputka. Loomulikult napsumüügi loaga. Teeääred 5 kilomeetri ulatuses täituvad kohvitopside, plastpudelite, ja paberirämpsuga. 24 tundi ööpäevas kihutavad viinanäljas tüübid ringi.
Seejärel osutub üks sinu naabritest andekaks hobusekasvatajaks. Järelikult tarastatakse ka iga võimalik ruutmeeter rohumaad. Edaspidi vedeleb kõikjal nii sõnnikut kui ratsaspordihuviliste autosid. Oma koju pääsed sa suurte raskustega.
Teine sinu naabritest laiendab otsustavalt oma turismitalu. Liiklusintensiivsus ja prahikiht teepervedes suureneb 400%. Teehooldus väheneb 50%
Kolmas sinu naabritest krundib ära oma heinamaa ja saab sellest paarkümmend ehituskrunti. Sa ei ava enam maanteepoolseid aknaid sest 150 meetrit ei ole kruusateelt valguvatele tolmupilvedele mingi vahemaa.
Sinu veelaskmispõõsas kärbub ja sa otsustad kolida siberisse.

---

Üksinda elades on üürikorter sobivaim koht. Tudengina samuti, aga kui ma omale perekonna loon, siis ma sooviks elada oma korteris. Oma on ikka oma.

Maja maal igati teretulnud.Maja linnas isiklikult vastuvõetamatu.Minuarust on ka ütelus et korter on kallim kui maja väär.Ma mõtlen ülalpidamiskulusid.Sa lihtsalt ei väärtusta oma tööd järelikult.Korter ja maja stiilis Tiskre on minu jaoks praktiliselt samaväärsed-ma ei näe mingit privaatsust ja mugavust.Aga see on ka ilmselt tingitud sellest, et väärtushinnangud on erinevatel inimestel erinevad.Mul maamaja selline, kus Vanapaksu tsenaarium ei toimi ja seal on tõesti privaatsus, sest tean ,et kilomeetri raadiuses ei tekki midagi ilma minu teadmata ja nõusolekuta.Kuid linnas, kus on lähema naabri seinani kõige rohkem 100 meetrit, oleks imelik privaatsusest rääkida.