Board logo

Kas jõuluvanata võib ka kasvada?
bellatrix - 14.01.2009 kell 14:46

Tänapäeva maailmas on seda jõuluvana usku päris raske alal hoida, ja see jube vingerdamine kas on ja kus on..ja lihtsalt sa oled sunnitud tükk aega lapsele lolli juttu ajama ja moosima, et on olemas mingi jõuluvana, kes need kingid toob.
miks ei võiks olla, et peres kõik teevad üksteisele ja punkt, laps paneb ka oma joonistuse või jõulukaardi kuuse alla ja ongi valma..
kas jõuluvanausu olemasolu ei hämusta lapse reaalsustaju ära..


ja päkapikud on veel eriti jube asi ja laps võtab nii isiklikult kui mamma unustab kommi panna, et kas ta oli siis nii lootusetult halb laps.
ja see mahtra kestab kuu aega ju ja noh..ma kindlasti ei suuda meeles pidada ja ma tõesti ei oma olmemälu.. pisiasjad alati meelest läind..
miks mitte öelda kohe, et tegelikult on see mäng.
kas ma rikuks lapse lapsepõlve või lihtsalt..tal üks pettumus elus vähem? Et jõuluvana polegi päris..


Ray - 14.01.2009 kell 14:55

Lapse võib ära hellitada ka ilma jõuluvanata.

Igal asjal oma piir.


bellatrix - 14.01.2009 kell 14:57

kuhu sina selle piiri tõmbaksid.. ja kas sinu omadel on jõuluvana.


madu - 14.01.2009 kell 15:56

Minu lapsel käis jõuluvana ja käisid ka päkapikud.
Isiklikult võtan seda armsa muinasjutuna, millest ei raatsi last ilma jätta. Kõlab kli¹eelikult, aga see igahommikune õnnelik-imestunud ilme "ongi päkapikk käinud" ja need säravad silmad, kui sai jõuluvanale salmi lugeda, olid seda väärt, et veidi vaeva näha.

Eks ma muidugi olen laisk ka - tunduvalt rohkem nõuaks mõtlemist, kuidas selgitada asjaolu, et teistel lastel nood olevused käivad, aga just minu lapsel mitte.


bellatrix - 14.01.2009 kell 16:12

jahah, asjalik jutt..icc aga ükskord olin külas ja sõbranna unustas sussi täita..laps siis jooksis hommikul esimese asjana sussi juurde ja siis seda hädakisa ja ahastust..aga sõbranna päästis asja sedasi et kui põnn hambaid pesi, siis käis päkapikk kähku ära..
õnnestus ära siluda.

endal peaksin siis telefoni meeldetuletaja teenust kasutama.


freelancer - 14.01.2009 kell 17:12

Tsitaat:
Algne postitaja: bellatrix
Tänapäeva maailmas on seda jõuluvana usku päris raske alal hoida, ja see jube vingerdamine kas on ja kus on..ja lihtsalt sa oled sunnitud tükk aega lapsele lolli juttu ajama ja moosima, et on olemas mingi jõuluvana, kes need kingid toob.
..





Bellakene.Asenda oma tekstis sõna jõuluvana sõnaga isa ja sa mõistad oma küsimuse tühisust.Elu ongi karm ja ebaõiglane.Suurm osa inimesi siin maamunal valetavad ainult selleks et oma eelmist valet tõeks muuta...


bellatrix - 14.01.2009 kell 17:52

vbla ma lähen mainstreamiga kaasa aga noh..mind ajab see päkapikutamine oksele..jõuluvana on lahe sell ja kord aastas ja olgu, põnev ja puha.. aga need pisikesed punase mütsiga mehikesed..urrr

ärge nüüd hakake siin soovitama, et joo vähem, mis silmist see südamest või pigem, joo rohkem, harjud ära..


sossuke - 14.01.2009 kell 18:33

bellake, jehoovalased oskaks selles küsimuses sind rohkem valgustada.

aga olen jehoovalaste lastega kokku puutunud - hämmingus, pettunud ja õnnetuid lapsi on tõesti valus vaadatat.

natuke luisata ju võib. eriti kui see vale ilus on ja midagi mõnusta lapsele pakub.

ei ole ju nii raske lapsele rõõmu valmistada. kasvõi natuke pettes.

elus tuleb palju pettumusi ette - las laps harjub juba varakult sellega


freelancer - 14.01.2009 kell 19:18

Eestlase magustoit on alati teine eestlane.Tänase desserdi nimi on Bellatrix.Head isu kodutud.
Ampsaks ka ise tüki aga südametunnistus ei luba.


sossuke - 14.01.2009 kell 19:47

free, kas gripp on sinuni jõudnud?


Myrk - 15.01.2009 kell 00:15

Mis sul siis selle vastu nii väga on. Mulle meeldivad muinasjutud, ja jutustan neid oma lastele, ja lastelastele jne.
Endalgi meeles kaugest lapsepõlvest, see ootusärevus, ja rõõm, mis tolleaegse näärivanaga kaasas käis.Lastele on kõik need, meie suurte jaoks mõttetud asjad, nii olulised. Korjasin väiksena värvilisi klaasikilde, ja vaatasin mismoodi valgus sealt läbi paistab. Võiks ju öelda rämps, lihtsalt katkine klaas, võib end isegi vigastada. Kui igav oleks kohe suur, tark ja mõistlik olla. Lihtsalt väike vanainimene, ilma lapsepõlveta.




-


bellatrix - 15.01.2009 kell 00:20

ma olen vanainimene, kellele meeldivad praegugi seebimullid ja klaasikillud.. aga vaat päkapikud.. urr..

aga ma ei tea mis mul selle vastu on..ma vihkan igatsorti kohustusi ega suuda isegi köharohu võtmist meeles pidada ja siis ma pean kuu aega panema sussidesse komme..aarrhgghh!! see on hullem veel kui kuu aega hommikul kuue paiku koeraga väljas käia..


Myrk - 15.01.2009 kell 00:33

Algne postitaja: bellatrix

aga ma ei tea mis mul selle vastu on..ma vihkan igatsorti kohustusi

________________________________________

Ehk siia lausesse ongi koer maetud, ja süüdi polegi vaesed päkapikud. Sest kellegile head meelt valmistada, pole kohustus, vaid rõõm ja palsam, sinu enda hingele. Juhul kui see nii pole, siis olen mina küll nõutu.

-


Hera - 15.01.2009 kell 01:34

Minu lastel käisid päkapikud ja jõuluvana samuti. Laste rõõm ja ootusärevus kandusid ka minule üle ning nii ma mängisingi päkapikku rõõmuga. Mingi hetk sai lastele selgeks, et tegelik sussitäitja on oma emme, kuid põnevust ja ootusärevust see küll ei vähendanud ning mingit traumat lastele ka ei tekitanud. Leian, et see on ilus traditsioon ja isiklikult enda jaoks ei pidanud seda kunagi koormavaks. Kõik ei pea ju elus ainult reaalne olema, killuke muinasjutulisust ei tee lapsele/lastele küll mitte kunagi paha.


freelancer - 15.01.2009 kell 18:37

Tsitaat:
Algne postitaja: Myrk
Algne postitaja: bellatrix

aga ma ei tea mis mul selle vastu on..ma vihkan igatsorti kohustusi

________________________________________

Ehk siia lausesse ongi koer maetud, ja süüdi polegi vaesed päkapikud. Sest kellegile head meelt valmistada, pole kohustus, vaid rõõm ja palsam, sinu enda hingele. Juhul kui see nii pole, siis olen mina küll nõutu.

-


Sellesse lausesse on tõesti palju informatsiooni pikitud.Kes ikka vähegi foorumis teemasid viitsib lugeda see leiaks nii mõnelegi probleemile lahenduse ja vastuse. Puudutagu see teema siis kodus koristamist,mehe pummeldamist jne,jne.


bellatrix - 15.01.2009 kell 23:50

ma vaatan..ma arvan et las laps jõuab ise selleni et on mingid päkapikud, lasteaias ja sõbrannal ehk jne..ja jõuluvana, kui küsib siis võin öelda kaa ju et Lapimaal, pole ju ka väga vale.. aga ma ei taha hakata lausa peale suruma.. maeiteamaeitea..viimased jõulud rikkus mees ära, tõmbas nosu viltu ja läksime tülli ka nii et kärtsus, lubasin endamisi et järgmised jõulud veedan kasvõi zavodis aga mitte kodus..

jaa siis veel mingid päkapikud ja ninnununnu...aarrgghh!!
mu jõulumeeleolu on kolmeks aastaks vist rikutud..

seda ma mõtlen täna muidugi..aga vaatame mis kolme aasta pärast on..üldiselt alla kolmene ei jagagi seda jõuluasja väga ära..liig varajane mure ikkagist.

ma võin mõelda veel tükk aega mida nende perepühadega ette võtta või mitte ja kui kaua oleks viisakas viha pidada ja kuna oleks aeg edasi minna.


Hera - 16.01.2009 kell 00:53

Väga väikesele lapsele pole päkapikud tõesti olulised, see küll õige. Ühegi asjaga ei maksa üle pingutada, võib saavutada vastupidise tulemuse. Mu ema tahtis kunagi kangesti, et lastele tuleks jõuluvana ning tuligi siis, kuid lõppkokkuvõttes ei teinud see kellelegi rõõmu, sest noorem laps ei jaganud veel, kellega tegu ja vanem oli täpselt selles eas, kus tundis võõra habemega vanamehe vastu vaid suurt hirmu. Mu ema oli väga pettunud - tahtis ju head, kuid üritus kukkus läbi. Kuid juba järgmisel aastal suutsid nii päkapikkudest kui ka jõuluvanast juba mõlemad rõõmu tunda. Noorema ellu tulid need tegelased ikkagi varem, kuid ta oli loomu poolest julgem ja hakkajam ka kui ta vanem õde.


2mustikas - 16.01.2009 kell 10:37

See päkapikkude aeg on ilus ja lühike. Kahju, et sellised müüdid ei kehti inglite ja haldjate kohta.
Mõni hea jõluvana toobki lapsele parima sõbra- uue lapse perre, aga ema ütleb hiljem, et kurg tõi.


nudol - 16.01.2009 kell 12:35

Jõluvanasid on vist täiskasvanutele rohkem vaja kui lastele. Mina lapsena tundsin kõik jõuluvanad nägupidi ära ja valetasin vapralt kaasa et jõulutaat oli etne. Ma ei tahtnud vanemaid lihtsalt kurvastada.


anne51 - 16.01.2009 kell 15:52

Tsitaat:
Algne postitaja: bellatrix
lihtsalt sa oled sunnitud tükk aega lapsele lolli juttu ajama
kas jõuluvanausu olemasolu ei hämusta lapse reaalsustaju ära..
ja päkapikud on veel eriti jube asi ja laps võtab nii isiklikult kui mamma unustab kommi panna, et kas ta oli siis nii lootusetult halb laps.
kas ma rikuks lapse lapsepõlve või lihtsalt..tal üks pettumus elus vähem? Et jõuluvana polegi päris..
See "probleem" on üks lihtsamaid kogu kasvatuse juures.
Üksvahe hakati rääkima, et muinasjutud on halvad. Öeldi nagu sinagi ütled: hämustavad lapse reaalsustaju. Õnneks ei mindud selle teooriaga eriti kaugele ja muinasjutud on jätkuvalt tähtis osa lapse kasvamisel. Just muinasjutud ergutavad lapse fantaasiat ja ma arvan, et nende najal on last lihtsam kasvatada.


Myrk - 16.01.2009 kell 16:06

Algne postitaja:bellatrix

jaa siis veel mingid päkapikud ja ninnununnu...aarrgghh!!
mu jõulumeeleolu on kolmeks aastaks vist rikutud..
_________________________________________

Tegelikult tekkis mul küsimus, miks täiskasvanud oskavad teineteise tuju rikkuda? Ja nii kapitaalselt, et jätkub kolmeks aastaks kohe.
Mille tõttu vaesed päkapikud saavad vatti ühelt poolt, ja teiselt poolt, peab keegi andunult õues puid lõhkuma.
Sest olen täitsa kindel, kui isa ja ema on õnnelikud ja rahul, on ema rõõmuga nõus olema päkapikk, ja isa jõuluvana, oma lapsele.


madu - 16.01.2009 kell 16:10

Vihje omast kogemusest:
Jõuluvanaks sobib suurepäraselt naabrimees, sest siis emme-issi mõlemad kodus, kui nii tähtis tegelane tuleb.
Meite naabrimees sai rolliga nii suurepäraselt hakkama, et kui poleks ise teadnud, kellega tegu, poleks lõpuni ära tundnud.

Ja päkapikutada saavad issid ka.


anne51 - 16.01.2009 kell 16:11

Kui mõelda, missuguseid muinasjutte usuvad täiskasvanud... Kogu meie heaolu põhineb suuresti sellel, kas me usume või mitte. Meie igapäevast muinasjuttu anna meile tänapäev.


Myrk - 16.01.2009 kell 16:14

Tsitaat:
Algne postitaja: madu
Vihje omast kogemusest:
Jõuluvanaks sobib suurepäraselt naabrimees, sest siis emme-issi mõlemad kodus, kui nii tähtis tegelane tuleb.
Meite naabrimees sai rolliga nii suurepäraselt hakkama, et kui poleks ise teadnud, kellega tegu, poleks lõpuni ära tundnud.

Ja päkapikutada saavad issid ka.


Aga loomulikult, variante ja variatsioone on veel ja veel.



Lisatud:

Algne postitaja: anne51

Meie igapäevast muinasjuttu anna meile tänapäev.
_________________________________

Nii profetlikud sõnad sinu poolt anne.




-


madu - 16.01.2009 kell 16:16

Myrk, ma mõtlin seda postitust rohkem bellale. Näitamaks, et väheke hvantaasiat ja ei peagi ise ennast stressis päkapikuks mõtlema.


Myrk - 16.01.2009 kell 16:32

Tsitaat:
Algne postitaja: madu
Myrk, ma mõtlin seda postitust rohkem bellale. Näitamaks, et väheke hvantaasiat ja ei peagi ise ennast stressis päkapikuks mõtlema.


Jep madu, minu sõnum oli bellale, et kena oleks stressist vabaneda, ja siis pole ka päkapikud probleem. Sest mina olen suures stressis täiesti eluvõimetu , ja fantaasia on antud olukorras, täiesti lennuvõimetu lind.


susanna - 16.01.2009 kell 16:35

Tsitaat:
Algne postitaja: bellatrix

miks mitte öelda kohe, et tegelikult on see mäng.
kas ma rikuks lapse lapsepõlve või lihtsalt..tal üks pettumus elus vähem? Et jõuluvana polegi päris..




bella.
terve elu ongi üks mäng, iseasi, kuidas sa seda mängid.
mitte midagi pole halba lapse kasvatamisel läbi mängulisuse, mäng ongi elu ise, lapselik siirus, naiivsus, sellega kaasneb ulakus ja üllatav tõsidus.
ja mis jõuluvanasse puutub:eks see mäng kestab ka täiskasvanu eas edasi, mis sellest, et see on illusioon.
iga asi omal ajal ja sa ei saagi aru, kui laps ootab jõuluvana isegi siis, kui ta teab, et see pole päris nii.


2mustikas - 16.01.2009 kell 21:12

Tsitaat:
Algne postitaja: Myrk
Tegelikult tekkis mul küsimus, miks täiskasvanud oskavad teineteise tuju rikkuda? Ja nii kapitaalselt, et jätkub kolmeks aastaks kohe.


Miks üldse peab tujukat mängima.
Inimese põhiolemus see küll ei ole


reheline - 16.01.2009 kell 21:55

Tsitaat:
Algne postitaja: bellatrix
Tänapäeva maailmas on seda jõuluvana usku päris raske alal hoida, ja see jube vingerdamine kas on ja kus on..ja lihtsalt sa oled sunnitud tükk aega lapsele lolli juttu ajama ja moosima, et on olemas mingi jõuluvana, kes need kingid toob.
miks ei võiks olla, et peres kõik teevad üksteisele ja punkt, laps paneb ka oma joonistuse või jõulukaardi kuuse alla ja ongi valma..
kas jõuluvanausu olemasolu ei hämusta lapse reaalsustaju ära..


ja päkapikud on veel eriti jube asi ja laps võtab nii isiklikult kui mamma unustab kommi panna, et kas ta oli siis nii lootusetult halb laps.
ja see mahtra kestab kuu aega ju ja noh..ma kindlasti ei suuda meeles pidada ja ma tõesti ei oma olmemälu.. pisiasjad alati meelest läind..
miks mitte öelda kohe, et tegelikult on see mäng.
kas ma rikuks lapse lapsepõlve või lihtsalt..tal üks pettumus elus vähem? Et jõuluvana polegi päris..



Tead, Bella, kui ma selle kirja praegu Lastekaitseliitu saadan, seotakse sind ära ja visatakse kõige sügavamasse auku, kust sa mitte kunagi enam laste ligi ei pääse
Lapsepõlv on isegi miinimumini viidud, õieti polegi teist enam ja sa tahad neilt jõulud ka veel röövida!!!


night - 16.01.2009 kell 22:01

Mina arvan ka et lapsepõlve pole ilus röövida.
Pole ju raske kommi sussi sisse panna.
Hea seegi tänapäeva elu juures,kui on sussid olemas ja laps(ED) !!


sossuke - 16.01.2009 kell 22:08

reheline on tark mees.
bella, kuula teda.

mingil x ajal läheb ka sinu laps kooli.


2mustikas - 16.01.2009 kell 22:28

Lapsepõlves oli igasugu huvitavaid mänge.
Võis vabalt puid lõhkuda ja heina teha, keegi ei kiskunud lapsel hangu käest . Olid ka muinasjutu raamatud, kuid jõuluvanast ennemuistset juttu ei olnud. Kas ma peaksin kedagi süüdistama
Rohkem mäletan, et jäin magama koos elektroonika raamatutega, need meeldisid vast rohkem.
Ka mina korjasin pisikesena klaasikilde tee äärest ja vaatasin neid päikeseloojangu ajal ennastunustavalt.


sossuke - 16.01.2009 kell 22:34

mustikas, me oleme nii vanad inimesed.
sama vanad kui vennaskond ja villu tamme.

tänasel päeval ütleb 6--7-a- laps sulle:
aga sa ei saa mulle midagi teha - irw!
teen, mida tahan, irw!
eile tapsin jõuluvana, irw!


ja mida sa siis teed?
ja mida sa siis teed, tegelikult?


2mustikas - 16.01.2009 kell 22:38

Ma tean, et inimkond on ahvidest arenenud ja seda tegi laiskus.
Ja nendest praegustest tarkadest pisikestest demokraatidest kasvavad juhid, kes juhivad, riiki ja ettevõtteid.
Mina istun ikka mäe veerel ja vaatan tasakesi naeratades kaugusse


sossuke - 16.01.2009 kell 22:43

laiskuse teine nimi on progress

antud bellatrixi teemas võimalikud igasugu imelikud muutujad.


mustikas kümme korda ja rohkemgi veel olen veendunud, et tänaste liberaalide lastest kasvavad tulevikus anarhistid.
ja jumal hoidku Eestimaad!


2mustikas - 16.01.2009 kell 22:49

Ikka jõuame selle sama teema juurde tagasi, et luues lastele muinasjutte, saame neid panna unistama.
Pole oluline et mõnes unistuses võib pettuda, oluline on kogeda seda mõttekäiku.
Sama oluline on kasvõi vaikuse kuulamine ja mõneks hetkeks selleks sulamine.
Kas meil on võimalik ise muutuda või teisi muuta? Last saad suunata siis, kui ta on pisikene, siis on õige aeg tema kõrval olla ja tema maailmavaadet vaadelda ja aidata.


sossuke - 16.01.2009 kell 23:01

mustikas, sa oled liiga romantiline.
7-aastane poiss omaks su ju jumalast ära