Board logo

Mida valida, kas lojaalsus või teise pere siseasjadesse mittesekkumine?
anne51 - 20.09.2006 kell 12:34

Mulle hakkasid tulema telefonikõned, kus mind lahkelt teavitati minu abikaasa tegudest ja käikudest. See oli nii vastik. Nähvasin ühele mürgiselt ja teisele, kuid neid heategijaid jagus. Näib, et alati ei peagi oma kaaslase tegude vastu ise huvi tundma, leidub piisaval hulgal teisigi, kes seda sinu eest teevad. Ei mõista selliseid inimesi. Kas nad teevad seda intriigi tekitamise huvides, selleks, et nalja saada, sinu tormaka reaktsiooni ootuses, õelusest või siis omateada headusest. Pole seda siiani mõistnud.
----------------------------------------------------
See on katkend Hera postitusest teemas "Kas nuhkida või mitte".
Olen olnud dilemma ees, kas rääkida või mitte. Mina ei rääkinud ja kahetsen. Petetud sugulasel polnud aimugi, et teda petetakse. Arvasin, et ehk võtab mees mõistuse pähe ja kõik lõpeb õnnelikult. Kuni ma mõtlesin ja haletsesin mõttes vaesekest, leidus heategija või intrigaan või naljamees, kes teavitas mu sugulast. Asi lõppes lahutusega. Ma pole julgenud sugulasele öelda, et ma juhuslikult teadsin kõike ammu. Kardan, et ta süüdistab mind ebalojaalsuses.
Mida teie arvate?


murjoona - 20.09.2006 kell 12:58

Olen olnud ise olukorras kus mees pettis ja sõbrannad ei rääkinud.Nad tegid hästi ja kui oleks mulle räägitud,siis ei oleks ma seda uskunud.
Alles siis kui ise sain asjale pihta,julges üks sõbranna mulle rääkida nii mõndagi.oOin algul hämmingus,et miks ei räägitud,kuid ta põhjendas-ma ei oleks ju teda uskunud.Ja tal oli õigus.
Loomulikult on inimesed erinevad.


officer - 20.09.2006 kell 13:00

absoluutselt mittesekkumine...ilma mingi valikuta!


ariita - 20.09.2006 kell 13:13

on mullegi tuldud rääkima heategija näoga kiitust oodates, mina vastasin naeratades." oi, aga "T" rääkis seda mulle ise kohe kui koju tuli", sellega oligi see ilge mäng lõpetatud, järgmine sai umbes sama vastuse ainult teises sõnastuses, need polnudki mingid saladused, vaid rääkijate mätta otsast vaadatuna olukorrad, mis mehega meil omavahel läbi räägitud; vastikuks teeb olukorra see, et kiputI minu ellu sekkuma kui oma eluga ei saadud hakkama, hiljem otsiti teine ohver ja sellised inimesed saavadki rahuldust kui tulevad paari lahku löömisega toime
teiste perede siseasjadesse ma ei sekku ja ma ei sekku ka oma laste perede eludesse kui just nõu ei küsita,kuid sedagi üha harvemini - eks nad saa ka vanemaks ja targemaks


muhhin - 20.09.2006 kell 13:23

antud kontekstis pean lojaalsuseks teise pere asjadesse mitte sekkumist


pisimimm - 20.09.2006 kell 13:25

Iga pere elu on puhtalt nende eneste asi


Lola69 - 20.09.2006 kell 13:37

Jajah. Tean neid "heategijaid", kes kipuvad vahel ka lahtisest uksest sisse murdma. Kui ise ei suudeta ei usaldada ega omadega rääkida, siis kiputakse sama üle kandma ka ümbritsevatele inimestele. Üks vits ja sellega löödud või kuidas see kõlaski. Aga noh, nende oma asi.

Ega ikka ei sekku küll.


Quex - 20.09.2006 kell 14:23

Sellise olukorra puhul küsiksin endalt, kas sellisest sekkumisest sellele paarile mingit kasu oleks? Mulle tundub, et ei oleks. Ainus, mis ma saavutaksin, oleks see, et suhe, mis oli kuristiku serval, saab nüüd tõugatud sinna. Seega pigem jätaksin ka lahti võimaluse et "võtab mees mõistuse pähe ja kõik lõpeb õnnelikult. Iga selline olukord saab ükskord lahenduse, milline see lahendus on/ei ole - see on puhtalt selle pere sisene asi.


kontorihiir - 20.09.2006 kell 14:27

anne51, ja hoiagi oma suu lukus...siis ei saa ta sind ka ju süüdistada milleski....


emmeliine - 20.09.2006 kell 14:37

Ei sekkuks. Teadsin kunagi oma hea sõbranna mehe patutegudest. Väga halb oli olla sellepärast, aga lootsin siiski, et mees võtab aru pähe. Läks aega, aga seda ta tegi ja nüüd nad on õnnelikus abielus lapsevanemad juba tükk aega.

Ise ka ei tahaks, et mõni "heategija" mulle rääkima tuleks. Ükskord oli juhus, kus ühe naise mees mulle helistas, et minu mees ja tema naine on armukesed. Mina seda ei uskunud, usaldasin oma meest ja ei usu siiamaani, et seal midagi oli. Aga väga nõme oli selline helistamine küll ja seda ma sellele mehele ka ütlesin.


anne51 - 20.09.2006 kell 15:14

Tsitaat:
Algne postitaja: kontorihiir
anne51, ja hoiagi oma suu lukus...siis ei saa ta sind ka ju süüdistada milleski....

Olgu, võtan su nõu kuulda.
On teadmata, kuidas too lugu oleks lahenenud, kui poleks olnud toda "heategijat". Teada on, et mees armukesega ei jäänud, vaid elab omaette.


roswell23 - 20.09.2006 kell 15:17

eks igal asjal ole kaks otsa...
õnneks ei ole ma ise sellises olukorras olnud, kus oleksin teadnud sõbra-sõbranna petmisest tema partneri poolt või oleksin olnud sellest häiritud vms.
kuid kahjuks olin ise olukorras, kus mind peteti ja minu sõbrad teadsid sellest ja mitte keegi ei teatanud mulle. see ajas mu küll vihale ja ausalt öeldes kahanes minu usaldus nende vastu. üks minu sõber oli minu juuresolekul minu exile öelnud, et see ei teeks mulle kunagi liiga, sest muidu peab ta temaga tegemist tegema. ja ometi, seesama minu "sõber" ulatas talle tühja korteri võtmed, et see saaks suvalist pliksi kepitada.... kui sellega jäedi vahele, siis tunnistati kõik ülesse.
tõelisi "sõpru" tunned hädas, nagu öeldakse!


Kayleigh´n I - 20.09.2006 kell 15:18

Kuna ei sõbrusta sõbrannade meestega ja nendega ühes seltskonnas ei liigu, siis ei tea nende tegemistest nii palju, et kellelegi kittuma minna.
Ja nii mulle meeldibki. Hoian neid asju ikka võimalikult palju lahus, et ei tekiks erinevaid arusaamatusi ja salatsemisi.

Aga muidu vast ikka räägiks. Aga see rääkimine kehtib ainult väga lähedaste sõbrannade puhul, kellest ma tean, et nad minu puhul ei andestaks kunagi sellist salatsemist.


Lola69 - 20.09.2006 kell 15:28

No salatsemiseks ma seda küll ei peaks, kui ma iga kahtlust kohe külvama ei tõtta. Selleks, et öelda, peaks olema vägagi vettpidavad faktid. Ja ka taustateadmisi.
Olgu siis tegu kui tahes hea sõbrannaga.


anne51 - 20.09.2006 kell 15:31

Tsitaat:
Algne postitaja: roswell23
eks igal asjal ole kaks otsa...
õnneks ei ole ma ise sellises olukorras olnud, kus oleksin teadnud sõbra-sõbranna petmisest tema partneri poolt või oleksin olnud sellest häiritud vms.
kuid kahjuks olin ise olukorras, kus mind peteti ja minu sõbrad teadsid sellest ja mitte keegi ei teatanud mulle. see ajas mu küll vihale ja ausalt öeldes kahanes minu usaldus nende vastu

On see kaks otsa siis ainult sõprade-sõbrannade puhul? Või tulenevad need kaks otsa sellest, et kui mind petetakse, siis võiks keegi teavitada, aga kui kedagi teist tehakse lolliks, siis ma ei sekku?


Sybill - 20.09.2006 kell 15:46

Kui mu sõber partnerit kahtlustab ja otsuse tegemiseks vajab fakte, siis ma ilmselt räägiksin. Muidugi kaaluksin enne, kas informatsioon, mida ma oman, vastab tõele ning kas sõbrale oleks sellest mingit kasu. Kindlasti mängib rolli ka see, kas petja puhul oli tegu pelgalt asjaolude kokkulangemisega või on tegu kroonilise litsilööjaga.


li-li - 20.09.2006 kell 16:45

Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
Iga pere elu on puhtalt nende eneste asi

ei mingit kaxipidist mõtlemist


sirli - 20.09.2006 kell 16:57

olen olnud sellise valiku ees, tegu ei olnud küll päris minu enda sõbrannaga, küll aga inimesega, keda ma väga hästi tean. Otsustasin suu kinni hoida ja pole siiani seda pidanud kahetsema, pole minu asi vahele segada.


roswell23 - 20.09.2006 kell 17:16

Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
Tsitaat:
Algne postitaja: roswell23
eks igal asjal ole kaks otsa...
õnneks ei ole ma ise sellises olukorras olnud, kus oleksin teadnud sõbra-sõbranna petmisest tema partneri poolt või oleksin olnud sellest häiritud vms.
kuid kahjuks olin ise olukorras, kus mind peteti ja minu sõbrad teadsid sellest ja mitte keegi ei teatanud mulle. see ajas mu küll vihale ja ausalt öeldes kahanes minu usaldus nende vastu

On see kaks otsa siis ainult sõprade-sõbrannade puhul? Või tulenevad need kaks otsa sellest, et kui mind petetakse, siis võiks keegi teavitada, aga kui kedagi teist tehakse lolliks, siis ma ei sekku?

kaks otsa siis selles mõttes, et kas rääkida või vaikida ja seda siis kõigi puhul ja mõlemas situatsioonis. kui aga otsustatakse rääkida, siis peavad olema 100% asitõendid või oma silmaga nähtud vms. aga kui tekib olukord, kus see-rääkis-sellele-et-see-nägi-seda-jne, siis tasub küll vait olla.
oih..., eks iga olukord on omamoodi erinev...


skingirl - 20.09.2006 kell 17:19

kui isegi tead 100% võib eksimise % olla olemas
viisakas ja arukas inimene reaalis ,ei tee niimoodi teistele inimestele haiget isegi kui see on tõsi.


officer - 20.09.2006 kell 19:54

....%-t %-iks,ma ei lähe isegi siis ütlema seda mehele tema naise kohta,kui ma ise selle naisega seksisin !


pisimimm - 20.09.2006 kell 20:00

Tsitaat:
Algne postitaja: li-li
Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
Iga pere elu on puhtalt nende eneste asi

ei mingit kaxipidist mõtlemist
Just, ja see kehtib ka minu elu kohta


night - 21.09.2006 kell 05:49

Panen käe südamele ja ütlen ausalt ,et mina omale lähedase,ma kordan-väga lähedase(venna-õe-parima sõbranna ) inimese puhul oleksin teda teavitanud olukorrast. Kaugemad inimesed jne . mind tõepoolest ei huvitaks.


Ray - 21.09.2006 kell 06:56

Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
Mida teie arvate?


Kui minna midagi ise rääkima, siis võib lõpuks ise koosa saada. Loomulikult parem vait olla.

Huvitaval kombel on teiste siseasjadesse sekkumine valdavalt naissoo poolne teema, sisistajaid ja kudrutajaid alailma olemas.

Näed, kuuled, aga oled kuss. Tuleb elada oma elu.


ipsu - 21.09.2006 kell 07:15

Vaevalt et ise "rõõmust" uudist rääkima läheks aga kui minu käest küsitaks, siis vastaks ausalt.


miranda - 21.09.2006 kell 08:57

Olen arvamusel, et oma musta pesu pestakse kodus. Sestap ei lähe ma ka teiste musta pesu avalikkuse ette tirima või sellest asjaosalistega rääkima.
Pealegi, sellistel asjadel on komme ikkagi mingil ajal pinnale ujuda. Ilma minu sekkumisetagi.


roswell23 - 21.09.2006 kell 09:11

huvi pärast küsin, et kas sellises olukorras poleks parem esialgu patustaja poole pöörduda ja rääkida temaga sellel teemal, küsida et mis toimub, kas oli "hädavalik" ühekordne kõrvalehüpe või pidev asi jne? ok, saan aru, et võidakse kohe saata "metsa seenele" ja öelda, et pole sinu asi, aga kui petetakse väga lähedast inimest, siis ei tohiks see ju jätta külmaks teades, et kui hiljem tuleb asi ilmsiks ja sinu lähedane inimene saab teada, et sa teadsid asjast ja ei öelnud midagi jne. siis ta ei andesta seda sulle, vähemalt esialgu...
kas keegi on seda varianti ka proovinud???


officer - 21.09.2006 kell 09:29

no kuule.....siis veel uuriks ka,et milliseid poose kasutati....ja kas ntx tagant asend oli ikka põhjendatud etc,etc?


roswell23 - 21.09.2006 kell 09:31

officer, no kui sulle nii väga huvi pakub, siis võid ju järgi uurida või paluda järgmine kord ennast ka kampa võtta


officer - 21.09.2006 kell 09:59

Tahtsin tegelt vaid seda öelda,et teiste pereasjades sobramine on tegelt ikka enda madala uudishimu rahuldamine,ei midagi muud!


Sybill - 21.09.2006 kell 10:03

Aga kui tegemist on õe või venna petmisega nende partneri poolt. Siis on see ju nats nagu minu pere ka. Kas ka siis jääte ükskõikseks? Vaatate tuima kalanäoga pealt, kuidas näiteks õde oma meest kiidab ja ümmardab samas teades, mis mees see selline on???


anne51 - 21.09.2006 kell 10:20

Jah, ma küsiks samamoodi nagu Sybill.
Kaldun arvama, et paljud inimesed lähtuksid teesist, et veri on paksem kui vesi. Mõte, et minu õde on alandatud ja naerualune, paneks minu küll tegutsema.


officer - 21.09.2006 kell 10:28

aga kas sa Sybill oled kindel,et sinu informatsiooni vajatakse,kas tead põhjusi,miks üks-või teine suhtepool niimoodi käitub,kas tead nendevahelistest võimalikest kokkulepetest ja kas oled kindel,et oma infoagarusega ei tee sa liiga kellegile kolmandale -neljandale?
Sellist informeerija käitumist võib ikkagi pidada veica haiglaseks eneseväljenduseks ja selle üheks põhjustajaks muude, positiivsete väljundite vaegus,sry!


roswell23 - 21.09.2006 kell 10:30

tundub, et ma istun sybilliga ühel mättal, sest võtan asja samast vaatenurgast. pere on ju pere ja seda peab kaitsma. võõrad-tuttavad on omaette...nende pereasjadesse vbla ei tasugi sekkuda.
aga miks kõik arvavad, et kui ma teatan halba uudist, siis MINA teen haiget haiget teeb ju hoopis partner kes petab. see, kui uudise peale karatakse sulle peale on ju tegelikult nö ohvri (sry hetkel ei leia paremat sõna) probleem, et ta valab oma viha ja frustratsiooni vale inimese peale. see, et ma talle ütlen (õnneks pole ise sellises situatsioonis olnud), ei tähenda, et ma olen seda teistele kuulutanud jne.
no on ikka keeruline teema.... nii mitu inimest, nii mitu ka lahendust ja arvamust
suhetes pole miskit lihtsat...


anne51 - 21.09.2006 kell 10:35

Tsitaat:
Algne postitaja: officer
aga kas sa Sybill oled kindel,et sinu informatsiooni vajatakse,kas tead põhjusi,miks üks-või teine suhtepool niimoodi käitub,kas tead nendevahelistest võimalikest kokkulepetest

Oletame, et olen õega lähedane ja tean tema elu üksikasjadeni ja orienteerun tema hingeelumaastikel.


officer - 21.09.2006 kell 10:58

aga öelge siis palun,mis on selle nn "informeerimise" positiivne tulemus....peale selle,et saite väljaöelda ja hakkas kergem?


emmeliine - 21.09.2006 kell 11:14

Jäin päris mõtlema, kuidas käituksin, kui teaksin oma õe või venna partneri vägitegudest. Esimene reaktsioon oli ka, et siis ikka ilmselt räägiksin. Aga siiski... kunagi pubekana sain jälile oma isa armukesele, seda ma küll emale ette kandma ei läinud... Isa peale olin kohutavalt vihane, aga mõtlesin, et milleks ma pean emale haiget tegema, kui see ilmselt on mingi mööduv seiklus. Ei kahetse, et rääkimata jätsin.
Õe/venna puhul oleneb ilmselt siiski olukorrast. Mingit ühekordset vääratust küll ei läheks ette kandma, kui asi juba tõsisem on, siis võib-olla kaaluksin asja, aga pole ka kindel, kas räägiksin.
Ma tõesti ei tahaks, et keegi mulle tuleks minu mehe tegudest rääkima. Ja püüan käituda teistega nii, nagu tahaksin, et teised minuga käituksid.


anne51 - 21.09.2006 kell 11:15

Positiivne oleks see, et õde teaks, mis tema elus toimub. Tal on see õigus. Informatsioon on kõige tähtsam, sest see annab võimaluse valikuteks ja otsustamiseks. Tema asi, kuidas ta otsustab.


ipsu - 21.09.2006 kell 11:18

No krt, kui minu mees tõmbaks ringi nii mis kole ja kõik teavad ja mina olen se ainuke loll kes ei tea.....sellist asja küll ei tahaks. Parem valus tõde kui magus vale.


emmeliine - 21.09.2006 kell 13:11

Tsitaat:
Algne postitaja: ipsu
No krt, kui minu mees tõmbaks ringi nii mis kole ja kõik teavad ja mina olen se ainuke loll kes ei tea.....sellist asja küll ei tahaks. Parem valus tõde kui magus vale.

Enda puhul ma lihtsalt ei usu sellise asja võimalikkusesse. Ma panen selleks liiga palju pisiasju tähele ja millegipärast jooksevad asjad ise kätte. Kui mu mees ringi tõmbaks, saaksin sellest isegi teada, pole vaja, et keegi mulle seda ütlema tuleks.


roswell23 - 21.09.2006 kell 14:04

emmeliine peaks sulle minu eksi tutvustama, siis saaksid teada, mis on elus võimalik ja mis võimatu ta oli/on lihtsalt pataloogiline valetaja ja mitte keegi, isegi sõpradest/tuttavatest/lähikondlastest ei saanud aru, et ta valetab. ma soovitasin talle hiljem mitmel korral ametlik paber muretseda, siis oleks saanud mitmest probleemist välja rabeleda näidates ametlikku pataloogilise valetaja tõendit.


ariita - 21.09.2006 kell 15:27

teise pere siseasjad ei ole mitte oma pere asjad, lapsed, õed-vennad on ikka oma pere aga naabri Mari ja Jaagup on teine pere ja sinna ma küll oma nina ei topiks, ega soovi ka nende"abi", oma pere liikmete sisemaailmasse sisenen ka äärmisel vajadusel, suured inimesed ise teavad, kuidas elavad, kui appi karjuvad eks ma siis lähe


Sybill - 21.09.2006 kell 17:28

Tsitaat:
Algne postitaja: officer
aga öelge siis palun,mis on selle nn "informeerimise" positiivne tulemus....


Peamine argument rääkimise kasuks otsustades - valikuid ja otsuseid teha on oluliselt lihtsam, mida rohkem omatakse informatsiooni ja mida tõesem see on.
Veel üks positiivne võimalik stsenaarium - näiteks naine saades teada konkurendi olemasolust võtab hoopis end ja oma käestläinud pereelu käsile pöörates mehele edaspidi rohkem tähelepanu? Üritaks päästa (koos partneriga ikka) muidu karile jooksva kooselu?

Maailm on üldjuhul nii väike, et kroonilise hooraja teod tulevad päevavalgele varem või hiljem. Tulgu juba siis varem, kasvõi minu suu läbi. Üksteisest mööda elatud aastad jääksid olemata.

Huvitav on see, et paljud nn. teiste pereellu mitte sekkujad ise sarnasesse olukorda sattudes sooviksid teada.


Need siis mõned kiiruga kirja pandud mõtted vastamaks officerile. Ma usun, et pikemalt järele mõeldes leiaksin ma veel positiivseid argumente.


officer - 21.09.2006 kell 17:57

aga kuidas sa oled kindel oma "info" audentsuses...sa ju ei hoia jalgu kinni....samas aga kujutad midagi pikantset ette ja sellest moodustub nn. soovmõtlemine,mille "vilja" sa siis armsaste edastad.....ikka lähemaste õnne nimel


Sybill - 21.09.2006 kell 18:05

officer, ma ütlesin kusagil varem, et enne rääkimist pean ma veendunud olema info tõesuses. Külajutte ma ei levitaks. Selleks, et aru saada toimuvast ei pea tingimata kellegi jalgu vms. hoidma. Eks petmise mõiste ole lai muidugi. Mõni arvab, et kui sisse pani aga ei liigutanud, siis polnudki tegu petmisega


Quex - 22.09.2006 kell 14:02

Minu tagasihoidlik isiklik arvamus: Mõningatel puhkudel eelistan elada silmaklappidega, kuivõrd tunnen ennast siis parema inimesena, kui temakest selles suhtes usaldan. Niikaua kuni minu arust suhe toimib, ei soovi, et keegi tuleks ette kandma, et mu kaasa tegi seda või teist. Ja vahet pole, kas teeks seda vend, õde, sõber või külatuttav. Nagu öeldud, kroonilise ringilaskja teod tulevad nii või naa välja. Mõne lühiajalise afääri andestaksin, sest on, mille nimel andestada. Kuna selline andestamine eelkõige emotsionaalselt suht jura ja kurnav on, siis eelistan teadmatust nö. informeeritusele.


delilah - 22.09.2006 kell 15:00

Jälle öeldi midagi minu eest ära. Aitäh, Quex!

Küll on hea laisk olla


officer - 22.09.2006 kell 16:52

Tsitaat:
Algne postitaja: Sybill
Selleks, et aru saada toimuvast ei pea tingimata kellegi jalgu vms. hoidma.


võibolla sa veica täpsustaksid seda.....nii üldharivalt?


Sybill - 22.09.2006 kell 18:29

Officer
Sa said aru küll, mida ma silmas pidasin.


rosita - 22.09.2006 kell 18:32

Õnneks pole siiani pidanud küll kellegi silmi avama ja ei ole mulle ka midagi ette kantud.Loodan, et nii see ka jääb.


officer - 22.09.2006 kell 19:29

Tsitaat:
Algne postitaja: Sybill
Officer
Sa said aru küll, mida ma silmas pidasin.


sa hindad mu võimeid üle


Sybill - 23.09.2006 kell 12:09

to officer

ilmselgelt


pisihiir - 23.09.2006 kell 13:31

Püüan hakkama saada nii, et teiste asjadesse nina ei topi,kuigi vahel oleks parem toppida...
Olen jäänud korra lausviha alla teemal `miks sa seda ei rääkinud` kui teadsid. Väga niru tunne jäi hinge. Samas ma ei suutnud õigel ajal rääkida , ei tahtnud haiget teha. Olen selles loos siiani süüdi selles` kuidas oleks võinud minna` kui oleksin teavitanud.
Seega oleneb ikka asjaoludest.


Mariaaaa - 16.10.2006 kell 01:43

Minu arvates ei tohiks teised vahele segada. Ja seda ma isegi ütlen olles ise juba seitse kuud armuke. Mul on sada korda olnud mõte, et kurat teeks nii, et see naine aru saaks. Kuna siis saab asi kas läbi või algab jne. Ma ise ei usu juba aastaid truudusesse. Aga nii me oleme selle mehega elu sättinud ju.
Mina ei ole abielus selle naisega ja teised ka ei ole. Ainult see mees on. Kui ta tahab siis ta ise peab seda oma naisele ütlema. kui mina enam ei kannata siis pean mehele ütlema, et nüüd on meie suhe läbi mitte et lahuta. ja ma arvan, et õed, vennad, sõbrad jne ei tohiks iial teiste asjadesse oma nina toppida. selline segane jutt teile aga no minu esimene postitus. Tere!


Sanuk - 16.10.2006 kell 13:30

huvitav on see, et kui siis teine saab teada ja minnakse lahku, ei lähe mees (või naine) oma armukese juurde. armuke tundub olevat mingi staatus ja neid ei võeta potensiaalsete kaasadena. noh, juhul kui nad just kavalust ei kasuta.
või ma eksin?


Lola69 - 16.10.2006 kell 13:43

Elu on näidanud, et teiste perede siseasjadest kuulen ma suuresti siis, kui "suur pauk" on käinud. Mis me siin veel sudimisest räägime.

Blond ja sinisilmne olen.


Mariaaaa - 16.10.2006 kell 14:03

to Sanuk, natu teemast mööda aga no ma vist ei tahaks ka teda armukese kohalt abikaasaks. Kuna tean kuidas ta petab;/
aga seda enam on ju selge, et iial ei tohi kitule minna.


kodukana - 23.10.2006 kell 21:11

Tsitaat:
Algne postitaja: emmeliine
Tsitaat:
Algne postitaja: ipsu
No krt, kui minu mees tõmbaks ringi nii mis kole ja kõik teavad ja mina olen se ainuke loll kes ei tea.....sellist asja küll ei tahaks. Parem valus tõde kui magus vale.

Enda puhul ma lihtsalt ei usu sellise asja võimalikkusesse. Ma panen selleks liiga palju pisiasju tähele ja millegipärast jooksevad asjad ise kätte. Kui mu mees ringi tõmbaks, saaksin sellest isegi teada, pole vaja, et keegi mulle seda ütlema tuleks.


No tundub, et sul siiani siis vedanud, kui sa pole kohanud mehi, kes suudavad musta NII valgeks rääkida. Olen ka tähelepanelik aga no valvsus uinutati täielikult ikka....
Olen arvamusel, et vähemalt oma kõige lähematele inimestele tuleks ikka rääkida. Ja eeldan, et ka nemad mulle räägivad, kui sellised asjad ilmsiks tulevad. Ei kannata mõtetki sellest, et võiksin veel kord elus käia ringi, nagu silmaklappidega hobune, asjast midagi aimamata. Parem tulgu õudne ja kiire lõpp, kui selline lõputu õudus...


Pipilota - 23.10.2006 kell 21:25

Tsitaat:
Algne postitaja: Mariaaaa
to Sanuk, natu teemast mööda aga no ma vist ei tahaks ka teda armukese kohalt abikaasaks. Kuna tean kuidas ta petab;/


aga keppi teha on tore, eksju!
damn, kui keegi mulle ara pohjendaks, miks yks normaalne(?) naine on nous olema mittenormaalse mehe armukeseks?


Mariaaaa - 26.10.2006 kell 15:02

To Pipilota
Noo siin on ilmselt palju asju. Ma olen sellega nõus, et ma päris normaalne ei ole. Aga see mees on üle pika aja normaalne mees, kes ei ole loll, kes mõistab mind poolelt sõnalt jne. Voodis on ka kõik väga viis.
Ma käin väga paljudes seltskondades ja kohtun paljudega. Aga ma ei taha kedagi teist.
Temale olen ilmselt rutiini peletus.
Kuigi ma tunnen ka tema sõpru ja kõik suhtuvad vähemasti näiliselt minusse väga hästi. Ja minu sõbrad on ka ta omaks võtnud. Tema naist ma näinud ei ole.
Kui me üle pika aja kokku saame siis me istume laua taga mitu tundi ja vestleme õhinal igasugu teemadel. Loomulikult mulle ei meeldi, et ta on abielus. AGA mis sa teeks, kui sul on valida kas olla üksik või olla koos mehega, kes sul elu ilusaks teeb??? Kui ta helistab, et saame kokku. Kas ma siis ütlen, et “ei ma punnitan siin kodus üksi istuda” või lähen ja olen eluga vähemalt see moment rahul.

Ma annaks siin valida kaks varianti:
1. Sinu sõbranna on sellises suhtes nagu mina. Kas sa annaks sõbranna välja?
2. Sa saad teada, et su sõbranna mees peab sellist suhet armukesega. Kas sa räägiks?

Minu vastus on, et las iga inimene teeb seda mis ta tahab.