Board logo

Karistus petmise eest.
Bithe - 19.10.2005 kell 03:34

Sattusin ühes foorumis sellisele tekstile: Kui minu mees oleks mind petnud, siis tunduks üks parajalt pikk ja terav puuteivas läbi rinnakorvi tema ja ta armukese jaoks täiesti sobiv karistus olevat! See on küll ühe inimese isiklik arvamus, kuid selline komme olevat tõeliselt kunagi aegade taga Saksamaal olnudki.
Afganistaanis, jalgpalli matši vaheajal, toodi staadionile publiku ette looris naine (nagu neil seal mail on loori kohustuslik kanda) ja lasti publiku ees maha. Süüteoks oli tal abielurikkumine.
Mida arvate teie sellistest karistusviisidest ning kuidas karistaksite ise oma petvat kaaslast? Või hakkaksite kohe tagasi tegema?


Kayleigh´n I - 19.10.2005 kell 07:09

Minu karistus oleks maha jätmine!
Ei ma viitsi tagasi teha ega tema peale karjuda/temaga kakelda.


pisimimm - 19.10.2005 kell 07:39

Tea, kas karistakski kuidagi...oleneb, mida ta tegi...vb võtaks aja maha ja mõtleks elu-olu üle järele mingi aja. Haiget teeks see kindlasti kõvasti, kõvasti, a ma usun, et kui kaaslane ise süüd tunneb, karistab ta end sisemiselt ise kõige karmimalt...


Lola69 - 19.10.2005 kell 07:44

Sellistest karistusviisidest ei arva ma kohe mittemidagi.
Aga petvat kaaslast? Ei hakka mina karistama või tagasitegema.

Võib-olla elu teeks pisikese korrektiivi, kui see näib emmale-kummale karistusena, no mis siis ikka.


lenxu - 19.10.2005 kell 07:55

Mina olen Kayleigh´n I´ga samal meelel, et petmise karistuseks on mahajätmine.


berta - 19.10.2005 kell 08:01

Võibolla tasuks mõelda, kas selles olukorras mahajätmine on üldse karistatavale karistuseks või hoopis kergenduseks. Enese- ja suhete analüüsi koht igal juhul.


LadyButterfly - 19.10.2005 kell 08:45

Ma ei karistaks kuidagi ja võimalik, et annaksin isegi andeks (oleneb sellest, kas mängus on ka tunded) aga see petmine muudaks meie elu küll palju ja see oleks karistus - nii talle kui ka kahjuks mulle. Edasine oleneks siiski meie suhte/abielu tugevusest, ma arvan.


Lola69 - 19.10.2005 kell 08:46

Kõik sõltub tegelikult suhtest endast. Teatud juhtudel võib mahajätmine olla ka hoopis iseenda karistamine ...


Deiviidas - 19.10.2005 kell 16:50

Olen televiisorist seda Afganistaanis toimunud julmustükki näinud. See pandi toime siis, kui võimul oli Taliban. Talibani valitsemisrežiimi all oli naistel üldse väga vähe õigusi. Abielurikkumine võrdus surmaga. Tegemist oli jubeda režiimiga, mille alustõed olid väga haiglaslikud ja tänapäeva maailmakorraldusse mitte sobivad. Antud videoklippi oli masendav vaadata. Tegemist oli justkui täiesti normaalse meelelahutusega.


mirja3 - 19.10.2005 kell 17:18

Ma arvan, et enne kui karistama hakata, tasuks vähe mõelda mix nii juhtus, et teine petma läks....asjal on alati kaks poolt...


Ray - 19.10.2005 kell 17:41

Oleneb muidugi situatsioonist, aga konkreetne mahajätmine oleks üheks ähvardavaks teguriks oma kaasa suhtes. (Kõik oleneb...).


liisbeth - 19.10.2005 kell 17:44

mida ei tea, see ei saa ka haiget teha. aga kui teada saaks, siis oelks eneseuhkus ikkagi nii suur, et paneks eneselt küsima, et kas ma siis olen voodis nii halb ja muiduelus nii igav, või mis kurat teise juurde ajas...ning läheks minema... aga kuna elu on näidanud, et truudust kui sellist pole olemas, siis niisama igaks juhuks risti ette lööma ei hakka ning kui on juhust ja tahtmist, ei jää (teoreetiliselt) küll midagi tegemata.... ainuke põhimõte on see- mida teine ei tea, see ei saa talle ka haiget teha


Ray - 19.10.2005 kell 17:58

No mia näeks asjas ka mingis mõttes lepingut. Kui Sina ajaks suurt äri ja teine võtab majandusaasta lõpus vägisi kasumi, siis.... oleksin natuke tige küll...


Canyncton - 19.10.2005 kell 18:58

Eksimine on inimlik. Kui meie siin mõtleme,et petmise eest halvimal juhul kaasa jätab maha,siis seal musi ja elule head aega. Sellised kultuurid on minu meelest ajast ja arust.

Kõik sõjad ja poliitilised vaidlused saavadki alguse neist "pisikest" mahalaskmistest.

Time out. It sucks


freelancer - 19.10.2005 kell 19:12

usaldust kaotada on kerge ja alati tasub mõelda mida teed.
Tihti ei anta aga enesele aru miks üks või teine asi toimus.Võibolla pole tegu petmisega vaid oma vajaduste rahuldamisega kui oma partnerist asja pole.Millegipäraast arvan et suurem osa ülejooksikuid käitub olude sunnil.Võibolla on viga hoopis endas.


Siki - 19.10.2005 kell 20:11

Kas see, kui teine pool petab, ei ole piisavaks märgiks, et tema on sinu maha jätnud? Mis karistus see mahajätmine siis enam on, pigem nagu loogile vastus...


Madame - 20.10.2005 kell 01:21

kas mahajätmine on petmise eest karistus, kui teist niikuinii juba mujale tõmbab? kes ringi litutab, sellele pole ju oma enam vaja...
mahajätmine pole karistus vaid oma naha päästmine keerulisest olukorrast; kellele see keerulisena ei tundu, see ei lähe kah


Kayleigh´n I - 20.10.2005 kell 07:13

Minu enda jaoks oleks see kergenduseks. Tean küll mehi, kes ringi litutavad aga oma õiget naist ei ole nõus mitte mingi hinna eest üksi jätma.
Minu karistud mehele olekski, et ta ei saa kunagi minu silmis enam mitte millelegi teist võimalust.

Kui ta tahab ise ära minna, siis parem ongi. Kiiremini saab lahti.


kontorihiir - 20.10.2005 kell 08:28

Lähtudes Bithe esimesest postitusest....
las metslased elavad oma arusaamade järgi, ega meil neid õpetama asja pole....saame vaid pead vangutada ja õnne tänada, et meie siin keskajas ei ela...palju meid siis alles oleks üldse

aga kuidas sa ikka karistada? kas sellel on üldse mõtet? tuleks kõigepealt välja mõelda....ja mis kooselust üldse edasi saab...
aga eks enamus inimesi käitu ikka hetke emotsioonide ajel....


delilah - 20.10.2005 kell 09:06

Elu jooksul on nii mõnigi asi ümber hinnatud. Mustvalgesse sigineb järjest rohkem halltoone. Veel hiljuti mõtlesin nii nagu
Kayleigh´n I.
Ei enam. Kallile inimesele olen suuteline nii mõndagi andestama.


smart - 20.10.2005 kell 11:35

Andestada ehk suudaks kuid unustada mitte kunagi. Seega ei näeks mingit mõtet kooselul.
Tagasitegemine ja karjumine ja kaklemine sellises situatsioonis on minupuhul välistatud (vähemalt hetkel arvan nii)


mmunk - 20.10.2005 kell 11:54

tais lõikab armukade naine (võimaluse korral) patustanud mehel veel tänapäevalgi riista otsast ning viskab minema. seda kutsutakse partide söötmiseks. karme karistusi kasutati juba Hammurapi ajal, mil, kui ma väga mööda ei pane, köideti abielu rikkunud naine armukesega kokku ja heideti jõkke. seejuures oldi abilelurikkujaist meeste vastu leebemad.

mis neist ikka arvata.. vaevalt, et need karistusviisid õiglased või objektiivsed oleksid, aga kes sel hetkel, petetuna, haavatuna ja vastavas kultuuriruumis elades, selle peale mõtleb?

ise pole naist selle eest karistanud ega tee seda tõenäoliselt ka edaspidi. peaasi, et tagasi tuleb ja haigusi ning võõraid lapsi koju ei too. ja kui peakski tooma, siis pole see enam nn petmine, vaid täielik lugupidamatus ja hoolimatus.


Bithe - 20.10.2005 kell 12:10

Minul tekkis huvitav küsimus...
Miks karistati vanal ajal naisi rängemalt, kui mehi?
Naine rikkus abielu...ja enamasti surm...
Mees rikkus abielu... ja teda karistati leebemalt... kui üldse karistati (või peeti süüdlaseks ikka naist, et miks muidu mees abielu rikkus)... huvitav küll miks nii???


exactly - 20.10.2005 kell 12:16

... nuu naisi on läbi tsivilisatsiooni arengu rohkem olnud,.... ja neid nagu vist keegi kokku ei lugenud kaa?


delilah - 20.10.2005 kell 12:45

Ja mehi peab ikka olema, keda vaenlase ette saata...


freelancer - 20.10.2005 kell 13:41

teinekord on alandamine üldsuse ees hulga hullem kui surm.Mees kellelt on riist lõigatud on kindlasti ühiskonna põlu alla sattunud ja ma millegipärast arvan,et see on karistus ,mis on analoogiline surmaga.
Teiseks on ikkagi see kurjemate karistuste toimumiskoht seotud suuresti religiooniga ja just islamimaades.Seal pole lihtsalt naine mitte keegi.Meile selline elufilosoofia on võõras kuid samas kas oleks meil selliseid naisi kes oleks võimelised oma mehele tema surma korral järgnema,võttes aluseks Lennutaadu teose Hõbe valge ,mis peaks kajastama eesti ennemuistseid kombeid.Eestlane oli ju ka mitmenaisepidaja.Võibolla need mehed lihtsalt tahavad vanu traditsioone ellu äratada.Aga naised peavad neid litsakateks meesteks.


sissy84 - 20.10.2005 kell 13:45

Ma ei karistaks muud moodi kui lihtsalt lõpetaksin suhte,kooselu või kasvõi abielu.Leian samuti,et andestada on võimalik aga unustada mitte kunagi. Kuna ma natuke suure suuga siis usun,et heidaksin pidevalt seda ette ja seetõttu poleks nagunii suhtel ehk koos olemisel tulevikku.Ehk siis kas mina või vabadus.


kuriKass - 20.10.2005 kell 13:49

Oioioi, karmid karistused...
Ehk kaaluks head ja vead, ning peale seda langetaks otsuse. Natuke peaks aega ka andma, esimene reaktsioon kipub ikka emotsioonidest ajendatud ja ülepakutud olema.

PS. Tõestatud petmist, või isegi kahtlust, annab ju väljapressimisel kasutada. Lihtsalt väike vihje


Alfaromeo - 20.10.2005 kell 15:55

KJohe praegu ei oska küll karistust välja mõelda, arvan et sellega on partner ise omale juba karistuseks usaldamatuse teeninud. Ja kui ikka seda usaldust enam ei ole siis küll sealt edasi juba kõik ise paika läheb ma arvan.


Siki - 20.10.2005 kell 16:51

Naisi karistati karmilt, sest naisi peeti orjadeks, kuna neid juhtivat tunded ja nad ei olevat seetõttu oma otsustes vabad vms. Seega karistati naisi petmise eest nii nagu orje oma käskija reetmise eest- surmaga.


li-li - 20.10.2005 kell 17:13

olen vastikult isekas.....kui mulle antaxe tead käitumisega, et minust ei hoolita, siis leffitan kübaraga ja lähen edasi
Hiline mõistus(mõistmine) karistab võimsalt


liisbeth - 20.10.2005 kell 17:35

no aga milleks üldse karistada? kellele ei meeldi, võib ju lihtsalt ära minna. ja kui minule ei meeldi teada, et mu kaaslane pidevalt kõrvalt võtab, siis olen parem üksi või kusagil mujal kellegagi, kes on truum.... aga see kõik on puhas teooria.


freelancer - 20.10.2005 kell 20:21

http://www.nali.ee/varia/armukeseleping.pdf


Morgaine - 06.11.2005 kell 20:08

Seoses karistusega meenus midagi keskajast

Keskajal oli karistuseks kui mees abielu rikkus siis pidi naine kes temaga kõrvalhüppe tegi, juhul kui asi ilmsiks tuli, vedama teda mööda linnaväljakut, hoides kinni tema "meheuhkusest"... Seda peeti kõige suuremaks häbiks.

*Kujutab ette pilti kuidas mehi talutataks mööda Raekoda*


Mr_Q - 06.11.2005 kell 21:15

a miks ültse karistada?....kas kättemaksuks või on see muutmise soov? Mõlemal puhul on see suht mõtetu. Muuta saab ju 2-aastast. Tõesti on targem suhted klaarida läbirääkimiste teel


SupperEos - 11.11.2005 kell 04:28

ei oska andestada .jätaks arvatavasti maha!


naira - 11.11.2005 kell 17:15

Kindlasti mitte ei andestaks...ja loodus juba tühja kohta ei salli.


DonnieBrasco - 13.11.2005 kell 22:34

mis seal ikka karistada. asi diplomaatiliselt ära lõpetada. see, et minnakse "kõrvalt otsima" on minu meelest märk sellest, et suhtes on midagi väga viltu....


freelancer - 13.11.2005 kell 22:49

Lugedes kommentaare torkas üksomapärane seik silma.
Tsiteerin vabavormis.
Kui jääks petmisega vahele siis jätaks ta maha.
Kas teile ei tundu et teil pole ju kedagi maha jätta sest teid ennast on juba maha jäetud.Inimene kes on kellegi juurest läinud teise juurde on enese alateadvuses seadnud teie võimekuse juba kahtluse alla ja oleks kuidagi väär kujutada endale ette et te teda maha jätate.


exactly - 13.11.2005 kell 22:55

Tsitaat:
Algne postitaja: DonnieBrasco
mis seal ikka karistada. asi diplomaatiliselt ära lõpetada. see, et minnakse "kõrvalt otsima" on minu meelest märk sellest, et suhtes on midagi väga viltu....


...tuleb ju vahepeal veenduda,kas oma partner (või selleks ennast tituleerinud) on ikka the best Päris ikka Jumalat ka ei tasu mängida .... et sa pead ainult minuga etc,etc!


DonnieBrasco - 13.11.2005 kell 23:02

ma olen vanamoeline, kui ma olen kellegagi koos, siis olen TEMAGA koos, kusagilt mingit tõestust ma otsima ei lähe.
kui keegi on sind petnud, siis jah see tema maha jätmine kõlab veidralt. nimetame seda "lahkuminekuks vastastikuse kokkuleppe alusel"?
kui mind petetaks ja ma seda suhet jätkakas (lepiks sellega et teine pool pettis), siis ma laseks enda eneseväärikust ju alla.


freelancer - 13.11.2005 kell 23:02

exactly
Tooks sulle täienduseks näite spordivallast:
Vaevalt maratonijooksja kohe pealefinisit kipuks uut maratonidistantsi jooksma-ta poleks selleks lihtsalt võimeline ja ka tahtmist poleks.
Kui aga see maratoni distants(koduses miljöös)on muutunud 100 meetri jooksuks ,siis ei leia ta seda joosta huvitav olevat ja ta tahab joosta oma kilomeetrid täis-nii on ka seksiga.
Viga tuleks otsida distantsis mitte jooksjas.

Meest võiks tinglikult võrrelda närilisega -kui pidevalt ei näri kasvavad hambad suust välja ja söömine muutub võimatuks.
Mehe seksivajadus on lihtsalt sama loomulik nagu linnu vajadus lennata.Ta teab seda ja püüab asja tasakaalus hoida .


exactly - 13.11.2005 kell 23:07

to Donnie ..... Et hakkame nüüd võistlema,kes meist on vanamoelisem? Tunnistan, et olen õudsalt uudishimulik ja minu uudishimu on saatus väääga tihti premeerinud!Palun vabandust ....... ja see kõik ei sega mind olemast (ja mitte ainult minuarvates) härrasmees!
See oleks siis õhtusex hooplemisex!


DonnieBrasco - 13.11.2005 kell 23:08

to exactly.
ma arvan et võistlus pole vajalik,
oleme sellised nagu me oleme. igalühel oma arvamus.


exactly - 13.11.2005 kell 23:13

Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Mehe seksivajadus on lihtsalt sama loomulik nagu linnu vajadus lennata.Ta teab seda ja püüab asja tasakaalus hoida .


Vot millegipärast,ilmselt enese eksistensi primitiivsuse huvides, levitatakse arvamust,et puuris on ülihea ja turvaline lennata! Seda arvavad nad vähemalt kaine peaga !


freelancer - 13.11.2005 kell 23:24

Ka väga hea tähelepanek

Ja jõuamegi armukadeduseni-aga see on juba teine teema .


Maiu - 13.11.2005 kell 23:27

Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Lugedes kommentaare torkas üksomapärane seik silma.
Tsiteerin vabavormis.
Kui jääks petmisega vahele siis jätaks ta maha.
Kas teile ei tundu et teil pole ju kedagi maha jätta sest teid ennast on juba maha jäetud.Inimene kes on kellegi juurest läinud teise juurde on enese alateadvuses seadnud teie võimekuse juba kahtluse alla ja oleks kuidagi väär kujutada endale ette et te teda maha jätate.


loomulikult on võimalik maha jätta. kui mees järjekordselt pikamaajooxult saba rõngas koju tulex, siis sellest teada saades jääx see tal ka viimasex . Kui naine ei rahulda meest piisavalt voodis, siis naist ei rahulda tema maratonid. Kui esimene on füüsiline rahulolematus mehel, siis viimane vaimne ja hingeline rahulolematus naisel (mis on palju hullem), nii et naine ikkagi jätab mehe (kaovad 100 meetri jooxud, aga ka kodu-kooselu)


exactly - 13.11.2005 kell 23:30

selline wärk siin eelnevast postitusest torkab silma ... et ainult mehed on need petjad ........ et siis mehed petavad oma naist teise mehega??? Käsi piibli pääl vannun,et pole teist meest kunagi proovinud!


oxcy - 30.09.2006 kell 13:39

ma arvan ,et täiskasvanud ei peaks käituma nagu lapsed, teed tagasi või jätad maha....on ju kaks poolt...ei minda nii sama petma...teiseks kui on armas inimene siis annad ikka andeks, kas me siis oleme kõik eksimatud ja veatud, kas äkki saab armastus otsa...kas kaasa ongi kohe ka meie omand mida me teistega ei jaga...palju oleneb siiski omavahelisest suhtest, rääkige inimesed


hitsushita - 30.09.2006 kell 14:25

Igatahes liiga karmid karistused petmise eest, muudavad juba karistaja enda patuseks !

Näiteks maha jätmine petmise eest - sellega purustatakse näiteks kogu abielu, lapsed jäetakse vanemast ilma jne ja seda ainult selleparast , et oma kättemaksuiha rahuldada. Tehakse teistele hoopis rohkem kurja.


samsara - 30.09.2006 kell 14:40

Eks juhtub jah.. nii meeste kui naiste seas. Aga on ka nii, et meestel ikka... juhtub igasugu asju, petmiseks loeksin seda, kui ta ikka teadlikult valetaks mulle otse näkku ja ise läheks jälle kellegi juurde ning itsitaks pihku, ühesõnaga-kasutaks mind südametult ära. Mida teeksin? Pakiksin asjad ja lahkuksin , sõna lausmata.Ma ei hakkaks end alandama miskite seletuste kuulamise või tema peale karjumisega. Kui avastab, et on üksi jäänud, tehku oma järeldused. Kui muidugi on selline mees, kes on võimeline järeldusi tegema


Chess - 30.09.2006 kell 23:54

Karistuseks usalduse igasugune kaotamine.


Ray - 01.10.2006 kell 00:58

Maausulistel on karistus vääramatu. Ka mina saan oma osa...


freelancer - 01.10.2006 kell 08:36

Kõige suuremakskaristuseks ongi ju usalduse kaotamine ,mis sisuliselt tähendab,et suhekui tervik on lagunenud.Muidugi võib elada koos ka usalduse kaotanud inimesed kuid kas sellel elul mõte on on iseküsimus.


skingirl - 01.10.2006 kell 10:30

Minu jaoks on kõige suurem petmine valetamine.


Alfaromeo - 01.10.2006 kell 10:32

Järelikult siis see kes petab sellele tuleb suu ja silmad täis valetada


pisihiir - 01.10.2006 kell 10:34

veel koledam lugu oleks, kui
see kellega peteti on hirminetu..paks..vinniline..hambutu
..topelt tappev lugu


skingirl - 01.10.2006 kell 10:36

siis saad aru, et välimine ilu ei olegi kõige tähtsam vaid sisemine nagu kõik väidavad siin


2mustikas - 01.10.2006 kell 11:38

karistus petmise eest? huvitav lähenemine!
Ma küsiks, kes meid kogu aeg karistaks, kui valetame, liha sööme, viina joome, töölisele täispalka ei maksa, riigile tulu ei deklareeri j.n.e.
et kas vahelejäämine ongi karistatav?


jenix - 01.10.2006 kell 12:01

aga kui palju on ültse inimesi kes ei ole kordagi petnud või valetanud.


Madame - 01.10.2006 kell 14:57

Tsitaat:
Algne postitaja: Bithe
Sattusin ühes foorumis sellisele tekstile: Kui minu mees oleks mind petnud, siis tunduks üks parajalt pikk ja terav puuteivas läbi rinnakorvi tema ja ta armukese jaoks täiesti sobiv karistus olevat! See on küll ühe inimese isiklik arvamus, kuid selline komme olevat tõeliselt kunagi aegade taga Saksamaal olnudki.
Afganistaanis, jalgpalli matši vaheajal, toodi staadionile publiku ette looris naine (nagu neil seal mail on loori kohustuslik kanda) ja lasti publiku ees maha. Süüteoks oli tal abielurikkumine.
Mida arvate teie sellistest karistusviisidest ning kuidas karistaksite ise oma petvat kaaslast? Või hakkaksite kohe tagasi tegema?


ei ole ju minu võimuses teist karistada - tapmine on palju rängem kuritegu kui abielurikkumine.
karjuksin ja röögiksin ilmselt küll, aga mitte karistamiseks vaid jõuetust vihast, valust ja pettumusest.
mis edasi - ei tea. lahkuminek tunduks loogiline, aga seda enne ei tea, kui selline situatsioon käes oleks. kuid ka see ei oleks ju karistamine. vaid enesekaitse. et selliseid asju enam ei juhtuks.
karistamine on üldjuhul sama mõttetu kui kättemaks.

kui me siiski pärast niisugust teoreetilist situatsiooni kokku jääksime, püüaksin ilmselt tagasi teha. samaga.


Mr.Pink - 01.10.2006 kell 18:19

petmisele tagasitegemisega vastamisel ei näe mina küll mingit mõtet. alguses võib see muidugi igati õiglane karistus tunduda, aga ainult väga alguses.

põhjusi minu jaoks kaks:
- kui ma ikkagi tahan suhet päästa, siis on eriti vale sellele järjekordne hoop anda. niigi on seis ilmselt üpris rabe.
- sellepärast, et tema tropp oli ei pea mina seda samuti olema. minu arust tehakse need kättemaksuseksid sageli veel kellegi sellisega, keda normaalolukorras ei tahaks, mis teeb ajsa topeltmõtetuks.

ärajalutamine on igati normaalne lahendus.


2mustikas - 01.10.2006 kell 19:13

mul on näide kus mu hea sõbra naine keerab mehe vastu lahutuse hagi juba.
Mees on rohkem kui monogaamne ja võtab kõrvalt.
Naine ei kannatanud seda ja otsis kus mees vahele jääks.
Jäigi vahele ja nüüd ajab naine lauhutust.
Samas saan naisest ka aru , ta tahab ka oma elu elada aga ei suuda kahte meest korraga armastada.
Mees jällegi tahab naisega veel koos elada ja teeb mida iganes selleks, aga naine maksab kätte ja teeb asjale lõpu.
Naine on ka minu vastu huvi tundnud, mina jälle olen karm ja külm olnud, pole vaja mul vahele segada.
Ja ma ei pea kuidagi heaks tagasitegemist.


marvin - 01.10.2006 kell 20:18

Ühiskonnas on toredad kombed abielu rikkumis kohta. Kui kedagi petetakse, siis kätega esmalt kallale minna pole küll mõtet, tasub mõelda enda peale - kas äkki ei olnud mina see, kes selle esile kutsus? Teisi süüdistada ja näpuga näidata on imelihtne samas oma vigu ei tunnistata. Siit tulevad põhilised inimestevahelised probleemid.


2mustikas - 01.10.2006 kell 20:44

suurim suhete katsetamise koht on just kooselu ja selle mõistmine. Mitte kuskilt mujalt ei saa nii häid kogemusi ja veel tervamaid elamusi.


Madame - 01.10.2006 kell 23:02

Tsitaat:
Algne postitaja: Mr.Pink
petmisele tagasitegemisega vastamisel ei näe mina küll mingit mõtet. alguses võib see muidugi igati õiglane karistus tunduda, aga ainult väga alguses.


muidugi pole sel muud mõtet kui et las petja ise nuusutab ka seda sitta mis ta teisele kokku keeras. samas, temale võib see hoopis teistmoodi lõhnata...


Mr.Pink - 01.10.2006 kell 23:36

ei no aga mis see annab, kui tema ka sitta nuusutab? kas jäta ta maha, või ürita suhet päästa. kättemaksuseks on mõlemal puhul mõtetu.


Andrew - 02.10.2006 kell 13:55

Kunagises menufilmis "Viikingid" (hr. Kirk D.) oli koht, kus kaheldav abielurikkuja naine pandi peadpidi läbi puukilbi ja seoti patsid nagu päikesekiired laiali. Mehed pidid siis patsid kirvestega läbi viskama. Kui temake pihta sai, oli Odini viha kirve talle pähe juhatanud ja süü oli tõestatud. Kui pihta ei saanud, siis oli puhas. Asja tegi kahtlemata põnevaks seik, et viskajateks võidi valida ta oma mees, armuke ja/või niisama kobakäpp. Ja veel- kui kirves ainult kõrva ära viis, kas siis oli natuke süüdi?


jenix - 02.10.2006 kell 15:40

Tsitaat:
Algne postitaja: marvin
Ühiskonnas on toredad kombed abielu rikkumis kohta. Kui kedagi petetakse, siis kätega esmalt kallale minna pole küll mõtet, tasub mõelda enda peale - kas äkki ei olnud mina see, kes selle esile kutsus? Teisi süüdistada ja näpuga näidata on imelihtne samas oma vigu ei tunnistata. Siit tulevad põhilised inimestevahelised probleemid.


ühinen selle mõttega ja kui mees/naine kõrvalt võtab siis võiks kah ennem ennast analüüsida ja mõelda millest selline asi.


vallatu - 06.10.2006 kell 13:38

Tänan väga marvin, et mind petetakse ja siis olen veel ise süüdi kah.
Küsid siis mehelt, miks nii tegi ja saad vastuseks, et ta ise ka ei tea ja kahju ja mis kõik. Petmine on petmine. Süüdi ei ole vaid üks. Midagi peab suhtes siis katki olema. Mul võib ju olla võimalust kõrvalhüppeks, aga ma ei kasuta seda, kui omaga rahul olen ja samas, kui pole siis kasutaks küll.


Andrew - 06.10.2006 kell 14:02

Pr. Vallatu, sinu postitus kubiseb paradoksidest. Proovi uuesti.


unistaja - 13.10.2006 kell 22:12

Ohh, nii raske teema, millele on nii palju lähenemisnurki...

Ise hetkel dilemma ees ja pole enda seest veel vastust leidnud, kuid loodan seda teha. Aga tean, et küsima pean ta käest, sest teadmatusel on ränk hind. Olen ennast selle koha pealt tundma õppinud ning tean, et tahan teada, kas...?

Aga karistust määrata selle eest ma ka ei oskaks. Kõik teevad vigu või annavad nõrkusele järele, vahel on selleks šokolaad, vahel midagi rängemat. Eks selle vastuse leiame igaüks enda seest üles, mida teha või kuidas ja kas üldse karistada.


Kunn - 16.10.2006 kell 21:43

kas ültse peaks sellisele asjale mõtlema et oma kallimat petta või valetada!!!!!


männu - 17.10.2006 kell 09:45

karistus petmise eest....hmmmm hullusärk ja pommiga jalaketid ning keldrisse kinni mingi kuuks ajaks .... söögiks ainult vett ja leiba


unistaja - 13.03.2007 kell 17:47

Nii karm ma nüüd ka poleks!


ariita - 13.03.2007 kell 19:21

karistuseks oleks suhte lõpetamine: õnneks pole sellist karistamisviisi tarvis läinud, ausus on olnud kahepoolne.


Myrk - 13.03.2007 kell 20:28

Kuritöö ja karistus .Oleks see nii lihtne.Vihane?Seda mitte.Kaotatud usaldus kahe inimese vahel,seda küll.Kes andestab, kes mitte.Kättemaks pole küll see õige palsam haiget saanud hingele.


freelancer - 13.03.2007 kell 20:39

Aga mida teha siis kui petmine on rohkem märguanne sellele et ollakse paarissuhtes käpardiga kellel pole seksist mingit ettekujutust.Millegipärast kiputakse nägema ainult medali üht poolt.Võibolla oleks enne karistamisele mõtlemist õigem end analüüsida ja likvideerida põhjus-petmine on üldjuhul ikkagi tagajärg.


pisimimm - 13.03.2007 kell 20:40

Free, aga kus sa seda enne tead, et/kui vigane oled (st. enne petmist...)

Lisatud: muide, alati ka ei tulene petmine seksis käpardiks olemisest...seega.... Elu ei ole ainult must ja valge


freelancer - 13.03.2007 kell 20:45

Mimm
Sellised asjad ei selgugi ju kohe.Kuid kui asi muutub süsteemiks ja mees peaks peale seksi oma naisega veel pihku kuskil nurgas lööma ,et naudingut saada siis usun,et mingil hetkel ta mõtleks umbes nii:-Miks pean ma seda käpardit panema kui leidub inimesi kes oskavad mehe mõtteid lugeda poolelt sõnalt.


officer - 13.03.2007 kell 21:09

et petta,siis see eeldaks mingit otsest lubadust,... huvitav, kui paljud on lubanud oma elukaaslastele,et nad ei seksi(freenacer ütleks"kepi" mitte kellegi teisega - mitte kunagi ?


freelancer - 13.03.2007 kell 21:14

off
sõnadel kepp ja seks on väga suur vahe.Muuseas foorumis on olemas inimesi kes on seda juba märganud.Niiet kasutan neid mitte sünonüümidena(tuli vist õige sõna)


kranz - 13.03.2007 kell 22:11

Kui abikaasa petab,tuleb mõelda,kas on ehk viga endas...kui ei,no tagasi tegemisel pole küll mõtet,parem on suhe üldse ära lõpetada.


Myrk - 13.03.2007 kell 23:24

No jah.Kui oled suhtes käpard ,sooviks esialgu ikka veidi leebemaid vihjeid selle kohta.Petetakse üldjuhul ikka lootuses ,et see välja ei tuleks.Ja kui ei klapi võib suhte lõpetada nii ,et asi petmiseni ei läheks.


freelancer - 13.03.2007 kell 23:57

Myrk
Keegi on sulle valetanud ilmselt.Petetakse valdavalt just selleks et head keppi saada.Ma ei tea ühtegi normaalset meest,kes lootuses saada viletsat keppi sõidaks linna teise serva et oskamatule kepinaisele taha tõmmata.See on täpselt sama mis vabatahtlikult mersu sapika vastu vahetada.Olge normaalsed.See mees peaks olema idioot ja üldjuhul ka ongi.


sossuke - 14.03.2007 kell 00:05

näiteks võiks pikajuukselised nudipeaks teha. sugu ei oma tähtsust.


oleme kasutanud. kergendus missugune. nagu uus inimene


Myrk - 14.03.2007 kell 00:29

Oh raske see meeste elu, loodad kohata mersut aga proovisõitu tehes ainult sapikad ,sapikad .
Ja lõpuks ,kui leiad oma unistuste massina,kes annab garantii ,et mõne aasta pärast tal mingi viga küljes.Mudel vananend, mootor turtsub ja summutajast ajab tossu välja.


freelancer - 14.03.2007 kell 07:37

No kui ikka masin aastaga saastaks muutub on viga ikkagi põhiliselt valijas.Hoolikalt vajatud masinal läheb ekspluateerimiseks vaja ainult ühte auku kuhu tankimiseks ainult voolik sisse pannakse.
Mulle su näide meeldis ja isegi võrdlusmoment on teatud momendil üpris kohane.Siit ka järeldus-ilusa ja ülesmukitud kooriku all võib peituda teiste poolt juba ärahooratud masin mille eelmine peremees on heitnud minema kui mittevajaliku.


Ray - 14.03.2007 kell 09:10

Tsitaat:
Algne postitaja: Myrk
Oh raske see meeste elu, loodad kohata mersut aga proovisõitu tehes ainult sapikad ,sapikad .
Ja lõpuks ,kui leiad oma unistuste massina,kes annab garantii ,et mõne aasta pärast tal mingi viga küljes.Mudel vananend, mootor turtsub ja summutajast ajab tossu välja.


Aga osta uhiuus ja eritellimusel?

Teemasse: kuidas ja kas karistaksite näiteks naist, kellega elatud pikk elu, kasvatatud näiteks kolm last suureks ja kulutatud suur osa enda elust, tervisest, esivanemate varandusest ja oma igapäevase tööga teenitud raha.

Ja siis selgub, naine, rajakas, on kõik 3 last teinud mingi suvalisega ning samas ennast ülima ontliku perenaise ja truu abikaasana serveerinud.

Kas ja kes saaks karistada? Kuidas?

Kui eelmiseid postitusi lugeda, jääb tunne, et vaid ülim puudujääk koduses voodis ajab hoorama. Olles näinud paljude perekondade elu ja olu, ei usu ma mitte üks piuks sellist asja. On perioode, mil lõõb mehele pähe mõne teise naise tiss ja tuss ning naisele teise mehe voldemar. Seda võib nimetada tahtenõrkuseks, kontrollimatuks kiimaks. Või ka sihilikuks hooramiseks.


Myrk - 14.03.2007 kell 10:34

Jah Ray selline naine peab ikka tõeliselt hea näitleja olema.Nii võib juhtuda ainult nende inimestega,kes elavad näiliselt koos aga tegelikult kumbki oma elu.Väärtused mida inimesed kooselus oluliseks peavad on ju nii erinevad.Kas tunded või materjaalne kindlustatus jne.Karistamisest on mul oma kindel arvamus-see ei muuda midagi.


Kayleigh´n I - 14.03.2007 kell 11:01

Tsitaat:
Algne postitaja: delilah
Elu jooksul on nii mõnigi asi ümber hinnatud. Mustvalgesse sigineb järjest rohkem halltoone. Veel hiljuti mõtlesin nii nagu
Kayleigh´n I.
Ei enam. Kallile inimesele olen suuteline nii mõndagi andestama.

Arvestades, et sellises olukorras ei ole petetu olnud petjale kallis, siis ma ei näe enda mätta otsast vaadatuna ikkagi mingit vabandust asjale.
Ei ole ühtegi vabandust, miks üks läheb ja petab. Kui on probleeme voodieluga, siis see tuleb nende kahe vahel lahendada, mitte mujalt salaja võtta.

Aga jah, inimesed on erinevad. Kõik kes mind tunnevad teavad, et mina arvan selle koha pealt väga kindlalt ja julmalt. Ükspuha kui kallis inimene mulle on, ei andesta ma seda, et mina talle kallis ei olnud.


delilah - 14.03.2007 kell 11:10

Andestamatuse taaka on raske kaasas tarida.
Üldiselt pooldan inimestele teise võimaluse andmist, kui tegu ei ole millegi päris jõletuga.

Ja Kay, perekonnas tuleb eelkõige laste peale mõelda ja ehk mõnigi kord oma uhkus alla neelata


anne51 - 14.03.2007 kell 11:25

Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
kuidas ja kas karistaksite näiteks naist, kellega elatud pikk elu, kasvatatud näiteks kolm last suureks ja kulutatud suur osa enda elust, tervisest, esivanemate varandusest ja oma igapäevase tööga teenitud raha.

Ja siis selgub, naine, rajakas, on kõik 3 last teinud mingi suvalisega ning samas ennast ülima ontliku perenaise ja truu abikaasana serveerinud.

Kas ja kes saaks karistada? Kuidas?

Kui eelmiseid postitusi lugeda, jääb tunne, et vaid ülim puudujääk koduses voodis ajab hoorama. Olles näinud paljude perekondade elu ja olu, ei usu ma mitte üks piuks sellist asja. On perioode, mil lõõb mehele pähe mõne teise naise tiss ja tuss ning naisele teise mehe voldemar. Seda võib nimetada tahtenõrkuseks, kontrollimatuks kiimaks. Või ka sihilikuks hooramiseks.

Taevake, sa tood nii ekstreemse näite!
Karistus oleks see kindlasti, kui mees naise maha jätaks ja olen kindel, et enamik mehi seda teeksidki. Mehe elu, kes pärast niisugust tõe ilmsikstulekut naise kõrvale jääb, ei kadesta.
Olen sinuga nõus, et mehi ja naisi ei aja petma vaid puudujäägid voodielus.


Tempera - 14.03.2007 kell 11:33

petmine on miski mida täielikult ei suuda andestada. ikkagi jääb kripeldama et miks tehti.
võib-olla vanemaks saades mõtlen teisiti...a hetkel nii.


Fiona - 14.03.2007 kell 12:04

Üsna hiljuti olin sellises olukorras...., jätsin ellu nii oma mehe kui ka selle litsi...
Hoopis istusime maha ja rääkisime sel teemal. Okkaline olen aga küll ja veel tükk aega kindlasti. Tagasi tegema ei hakka-mõttetu. Oli küll valus ja siiani kripeldab aga peole läksin küll ja kepsutasin võõra mehega hoogsat tantsu, samal ajal mees hoidis lapsi.


Kayleigh´n I - 14.03.2007 kell 13:29

Tsitaat:
Algne postitaja: delilah
Andestamatuse taaka on raske kaasas tarida.
Üldiselt pooldan inimestele teise võimaluse andmist, kui tegu ei ole millegi päris jõletuga.

Ja Kay, perekonnas tuleb eelkõige laste peale mõelda ja ehk mõnigi kord oma uhkus alla neelata


Laste koha pealt ei oska midagi öelda, ei ole kogemusi.
Aga minu meelest ei ole asi uhkuses, kui mitte andestada petmist. Vaid rohkem enda armastamises ja piiri tõmbamises, kui kaugele võib keegi minna minule haiget tegemisega..
Ja selles, millise näite ma toon oma lähedastele seda kõike kannatades..


johann - 18.03.2007 kell 09:23

Teisega voodise minnes ei saa süüdistada ühtegi naist ega meest...
Kõigepealt tuleks küsida endalt aruMiks siis nii?Miks teine on parem ,kui mina?
Koos elatud aastad...,teineteisest mööda rääkimised...,pikka aega "ketis "olekut.
Mis lastesse puutub,vanemad on ikka need ,kes kasvatasid,mitte suvaline külaonu,kes mõne tilga kuhugi maha tilgutas.
Mehe,naise võid maha jätta,kuid mitmendale ringile lähed ise...Ei usu ,et üksikuks jääd.Oled ka selles ajarattas lõpuks üks pruugitutest.


kerberos - 18.03.2007 kell 12:20

kunagi oli endise naisega nii ,et vahele ei jäänud kuid küla hakkas rääkima ja kui pärisin selgitust siis tunnistas üles,et temal on suhe mingi ärimehega. no eks vastutasuks jätsin ta selle ärikaga olgu jumal talle armuline


Toxic - 18.03.2007 kell 13:37

Minu arvates on inimese tapmine abikaasa või kasvõi elukaaslase petmise eest väga rumalate ja egoistlike inimeste/kultuuride/rahvaste teguviis.
See tuleks ülemaailmselt ära keelata!
Ma pole küll kunagi ühestki protestimarsist osa võtnud, aga elukaaslase petmise pärast tapmise vastu olen küll nõus tänavale minema.
Mitte et ma petmist pooldan, aga ma vihkan, kui inimesi vastu nende endi tahtmist ära tapetakse.
Arvan, et füüsiline petmine on andestatav ja ka teatud põhjustel mõistetav, kuid vaimne (kiindumine teisesse, armumine jne. )... võin ju proovida, olen proovinud, kuid ei suuda. Isegi kui kaasa selgitab, et see oli eksitus, kogenematusest põhjustatud rumalus või mis iganes... isegi kui elatakse pärast seda veel koos, ei suuda ma seda andestada. Tegelikult andestada mida? Et inimene armastab kedagi, kes pole mina? Pole ju minu asi andestada. Aga siis võikski mees/naine ära minna ja kusagil kellegagi õnnelik olla. Tore, aga kurat võtaks, miks nad nii tihti seda siis ei tee?


Imre - 18.03.2007 kell 13:50

Ei tea, kas peaks just karistama.
Kui leidis teise, siis on järelikult temaga parem.
Ok, ühe korra andestad, aga kui asi on korduv, siis andestaa ja unusta.
Las ta siis olla selle teisega, kui ta parem on. Mis iganes teemal siis.


sales - 19.03.2007 kell 10:07

Ma ei tea üldse mille eest karistad... on siis suhte lõpetamine karistud? Kellele? On siis tagasi tegemine karistus? Kellele?

Petmisega pidi olema nagu vargusega või muu kuriteoga... tapmisega, näiteks - teeb üks kord seda, siis hakkabki tegema - sellega tuleb muidugi arvestada...
Ja iga järgmine petmine olevat eelmisest julmem


2mustikas - 19.03.2007 kell 11:05

See ühiskond, see kool, see kodu ongi väikeste petturite tehas. Hiljem praktiseeritakse ligimese peal.
Kus on see koht kus tänapäeva inimene saaks teada, milline on kest ja milline on sisu, millisena me tuleme ja mida siin tegema peaksime tegelikult.
"Masinaid kütuseaugu järgi otsides ja võimust ning värvi valides", olemegi eksitatud. Sest filmis räägiti sedasi...


anne51 - 19.03.2007 kell 13:08

Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Ma ei tea üldse mille eest karistad... on siis suhte lõpetamine karistud? Kellele? On siis tagasi tegemine karistus? Kellele?

Petmisega pidi olema nagu vargusega või muu kuriteoga... tapmisega, näiteks - teeb üks kord seda, siis hakkabki tegema - sellega tuleb muidugi arvestada...
Ja iga järgmine petmine olevat eelmisest julmem

Ma usun küll, et abikaasa, kes pärast petmist saab kohtukutse lahutusprotsessile, võib tunnetada seda karistusena, kuigi see ei olnud ehk nii mõeldud. Lihtsalt teine pool ei suuda või ei taha andestada.
Ma ei arva, et inimene, kes on kord tapnud, jääbki tapma. Kord petnud, ei pruugi rohkem petta ja seetõttu sageli siiski andestatakse. See on ka ainuke võimalus koos edasi elada. Karistamine ei vii kuhugi. Ega ta laps ole! Ja mina küll ei tea karistamismoodused või -viise.


Fiona - 19.03.2007 kell 13:22

Tsitaat:
Algne postitaja: Imre
Ei tea, kas peaks just karistama.
Kui leidis teise, siis on järelikult temaga parem.
Ok, ühe korra andestad, aga kui asi on korduv, siis andestaa ja unusta.
Las ta siis olla selle teisega, kui ta parem on. Mis iganes teemal siis.


Aga kui petja ütleb , et ta ei taha teist ja et armastab sind ikka ja et ta ei tea miks ta üldse pettis....Kas siis peaks kuidagi karistama?


Imre - 19.03.2007 kell 13:42

No mis karistus sel juhul?
Lukustad tuppa või keelaksid igasugused väljaskäimised?
Helistad iga tunni või poole tagant ja nõuad aru, kus ta on?

No kui on lapsed, siis võib ju nii kaugele ajada, et lahutus ja lapsed mehe/naise juurest ära.
Siit tekib aga küsimus - milleks lapsi karistada?

Petmise puhul on ju tavaline, et ka andestamise puhul jääb "uss" hinge ja ei usaldata enam partnerit sel määral nagu enne.
Kui teinepool on mitu tundi kadunud, siis käib ikka peast läbi - kellega ta on ja mida teeb.



Tsitaat:

Aga kui petja ütleb , et ta ei taha teist ja et armastab sind ikka ja et ta ei tea miks ta üldse pettis....Kas siis peaks kuidagi karistama?



Nagu ma enne kirjutasin, siis ühe korra andestad.
Kui petab mitmendat korda, siis ...vabanda mu küsimust, aga kas on põhjust uuesti sama reha otsas trampida?


sales - 19.03.2007 kell 13:47

Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
Tsitaat:
Algne postitaja: sales

Ma ei arva, et inimene, kes on kord tapnud, jääbki tapma. Kord petnud, ei pruugi rohkem petta ja seetõttu sageli siiski andestatakse. See on ka ainuke võimalus koos edasi elada. Karistamine ei vii kuhugi. Ega ta laps ole! Ja mina küll ei tea karistamismoodused või -viise.


Petmisel ja petmisel on vahe, oleneb valulävist. Mõni vist süüdistab petmises juba siis, kui kella 6 asemel kell 10 koju jõuad
Aga psühholoogia muidugi õpetab, et kõige raskem on petta või muul viisil üle mingi sotsiaalse normi astuda just esimene kord, aga kui see on toimunud, siis saab seda lihtsamalt teha kompromissi oma eetiliste tõekspidamistega ...

Ja, fiona, ilus jutt ei ole alati tõsi ja tihti käib "kohustusliku kaasandena" petmise juurde


Myrk - 19.03.2007 kell 13:51

algne postitaja:Fiona
Aga kui petja ütleb , et ta ei taha teist ja et armastab sind ikka ja et ta ei tea miks ta üldse pettis....
-------------------------------------------------------------------No ei kas see on võimalik Ja üldjuhul ikka kipub see korduma.Otsitakse seda mida oma suhtes vajaka.Esimese korraga ei pruugi see ju õnnestuda, et leiad mida otsid.


Lola69 - 19.03.2007 kell 13:54

Tsitaat:
Algne postitaja: Fiona
Aga kui petja ütleb , et ta ei taha teist ja et armastab sind ikka ja et ta ei tea miks ta üldse pettis....Kas siis peaks kuidagi karistama?

No mina ei tea, ma ei usu sellesse, et üks täiskasvanud inimene ei tea mida ta teeb. Miks ta teeb.
Pigem ei taha ta lihtsalt konkreetsemalt öelda.

No mida "meeltesegadust".


anne51 - 19.03.2007 kell 14:05

sales, keegi ei ole nii loll, et peaks petmiseks hilist kojusaabumist, vaid kahtlustatakse, et hilja saabuti seetõttu, et abikaasa veetis aega teisega -pettis. Ja pettus see on, sest see on perekonnalt varastatud aeg, lastelt näpatud rõõm.


sungirl23 - 19.03.2007 kell 14:15

ma ka vist jätaks maha..... hea, et meil selliseid karistusviise ei ole


eerik2 - 20.03.2007 kell 07:08


SinineLiblikas - 20.03.2007 kell 16:35

ma ei saa aru miks karistada inimest petmise eest-.-..
mis siin pikemalt arutada kui inimene on siga sinu vastu olndu jäta ta maha..kui ta tõesti kahetseb oma tegu ja on sind vaatamatta oma petmisele armastanud siis ongi sinu mahajätmine parim karistus..








Kõik halb mida teed teistele tuleb sulle endale elus tagasi...se epole lihtsalt jutt ..see on midagi mida saab tõestada..!


Fiona - 20.03.2007 kell 17:50

Hästi lihtne on öelda-jäta maha..... No ei ole see ju kerge! Eriti kui on lapsed, pikk kooselu, ühised laenud jne.
Kas selliseid hüper-super korralikke mehi ikka on olemas, kes üldse ei peta oma naist? Vaevalt. Naised ei pruugi seda lihtsalt teada. Seepärast andestan mehele need üksikud korrad, mil alkohol on võimust võtnud ja ta ise ka ei tea mida teeb. Loomulikult peab ta vaeva nägema, et minu usaldus tagasi võita aga kohe maha jätta....no ma ei tea....


anne51 - 20.03.2007 kell 18:02

Fiona, mis sinul asja teiste naiste hüper-super-korralikega?! On neid või ei ole?! Sina pead elama oma elu ja mõtlema oma peaga.


Fiona - 20.03.2007 kell 18:30

anne, kas ma ütlesin midagi valesti????
Avaldasin vaid oma arvamust, see pole ju siin keelatud???


anne51 - 20.03.2007 kell 18:38

Ei, sa ei öelnud midagi valesti. Lihtsalt ma püüdsin sulle öelda, et ära vaata teisi, vaid keskendu oma elule ja mõtle oma peaga. Iga elu on erinev, kuigi võib tunduda sarnane.


Fiona - 20.03.2007 kell 18:43

Miks sa arvad , et ma pole keskendunud oma elule? Aga ma tõepoolest ei usu, et neid super-hüper korralikke niiväga on. Minu arvamus! Ei puuduta Sinu meest!


anne51 - 20.03.2007 kell 18:55

Ma ei arvagi, et sa pole keskendunud oma elule. Lihtsalt ... Ahh, ükskõik ... Me pole ühel lainel.
Igatahes ei tahtnud ma midagi halvasti öelda.


Lola69 - 20.03.2007 kell 19:05

Tsitaat:
Algne postitaja: Fiona
Kas selliseid hüper-super korralikke mehi ikka on olemas, kes üldse ei peta oma naist? Vaevalt. Naised ei pruugi seda lihtsalt teada. Seepärast andestan mehele need üksikud korrad, mil alkohol on võimust võtnud ja ta ise ka ei tea mida teeb.

Paljugi võib andestada, aga teadmine, et "süüdlane" on alkohol teeks tolle suhtes edaspidi ettevaatlikuks. Karistuseks alkoholi keelamine?

Ei, alkohoolikuga koos ma küll ei elaks.


Imre - 20.03.2007 kell 19:45

Tsitaat:
Algne postitaja: Fiona
Kas selliseid hüper-super korralikke mehi ikka on olemas, kes üldse ei peta oma naist?

Aga kas selliseid naisi on?


renxx - 20.03.2007 kell 21:09

Tsitaat:
Algne postitaja: Imre
Tsitaat:
Algne postitaja: Fiona
Kas selliseid hüper-super korralikke mehi ikka on olemas, kes üldse ei peta oma naist?

Aga kas selliseid naisi on?



On kindlasti,aga nad on väga kallid..


2mustikas - 20.03.2007 kell 23:16

keegi pole väga kallis, kui tal ikka ihad ajus keerlevad siis vaata armsalt silma ja ta sulab ise sulle sülle.


Myrk - 21.03.2007 kell 11:08

Algne postitaja:2mustikas
keegi pole väga kallis, kui tal ikka ihad ajus keerlevad siis vaata armsalt silma ja ta sulab ise sulle sülle.
_________________________________________Looda saSellest jääb väheks, usu mind


bellatrix - 21.03.2007 kell 11:11

Mis mõttes kallis?


renxx - 21.03.2007 kell 21:41

Tegelikult mõtlesin ikka rahalises mõttes,sest kõik on ju ostetav........kahjux


freelancer - 21.03.2007 kell 21:56

Fiona

Sa ütlesid muidugi välja õiged sõnad ja üritasid õigustada oma kooselu kuid ma küsiks siis teise nurga alt.Kas pole selline kooselu mitte kooselu vabatahtlikuse alusel vaid kooselu materjaalsel baasil.Kuskil teemas puudutati sellist teemat kus neiu elas koos ainult sellepärast et mees maksis kulutused ja pakkus peavarju.Tasuks sai seksi.Ja keegi üritas seda nimetada prostitutsiooniks ehk oma keha müümist,kus üks pool ostab keha makstes kulutustega.Ma ei tõmba ausõna paralleeli vaid lihtsalt näitasin ka üht kooselamise varianti.
Keegi siin mainis et selliseid mehi pole kes ei petaksTeine ütles et on ja nad on väga kallid.Ka õige ja tõene seisukoht.Kõige tõelähedasem on aga minu arust Anne seisukoht,kus öeldi et tuleb keskenduda oma elule.See on vähemalt minu meelest üks õigemaid lähenemisi.Keegi su elu elama peale su enese ei tule ja iga inimene elab elu täpselt selliseks nagu ta suudab.Kui läheb nihu on olnud kuskil valikud valed.Kui läheb hästi -on sul vedanud.Kõik ei saagi elada õnnelikult ja rõõmsameelselt sest muidu poleks võimalik võrrelda.


Fiona - 21.03.2007 kell 23:23

freelancer

Mina toon näited siin alati oma kooselust aga sinu jutt ja minu kooselu on tõepoolest kaks eri asja, sest vaatamata meie lahkhelidele on meil ka armastus teineteise, oma laste ja oma kodu vastu.
Mina kohtusin oma mehega kui too oli keskandik ja peaaegu süütu... Sellest ajast saati oleme koos(tema küll vahepeal koolis ja sõjaväes, kust mina teda kenasti alati ootasin) Koos oleme arenenud igas mõttes, koos oleme oma kodu rajanud. Minu mees pole alkohoolik nagu lola arvas. See et mees vahel joob rohkem kui vaja, ei tee temast alkohoolikut. Selle pika kooselu ajal on jh mehel olnud mõni kõrvalepõige* , suhte alguses ja nüüd. Ma peaks ütlema et seekord ma tegelikult tõesti plaanisin ka lahkuminekut, aga meie vestlus sel teemal ja tema siiras kahetsus oli põhjus miks mõtlesin , et lahkuminek pole mõtekas. Nagu mu õde ütles-üks kepp pole veel maailmalõpp!
Tead free me pole mingid rikkurid, ja raha pärast ma siin oma mehega küll pole. See, et ma lapsega kodune olen, ei tee minust muidusööjat!
Loomulikult püüan ma veel rohkem tähelepanu pöörata meie kooselule, igapäevastele toimetustele ja sama on tunda ka mehe poolt. Mina ei karista oma meest sel korral lahkuminekuga.


Lola69 - 22.03.2007 kell 07:08

No mees, kes joob ja ei tea mida ta teeb ..
Sry, aga õige see asi nüüd ka ei ole. Täiskasvanud mees ja lamba aru. Alkohol ei ole kergendav asjaolu. Antud juhul peaks mees loobuma ka neist mõnest korrast, kui alkohol teda nii "hullutab". Potentsiaalne alkohoolik minu silmis. Räägi mida tahad. Ja ega sa silmi kinnipannes tema ja alkoholi suhte osas asja paremaks ei tee.

Huvitav on see, kas mees ise vabandab end välja alkoholist tingitud "auguga" või otsid sina talle sellest õigustust?

Mis siirasse kahetsusse puutub, siis .. kas mees ka suhte alguse kõrvalepõike puhul kahetses siiralt?


anne51 - 22.03.2007 kell 10:17

Fiona, kõige tähtsam ongi otsustada. Sa oled otsustanud ja ongi hästi. Nüüd saab edasi minna.
Kui sa oleksid otsustanud lahku minna, siis vaevalt sellepärast, et meest karistada?


Fiona - 22.03.2007 kell 10:50

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
No mees, kes joob ja ei tea mida ta teeb ..
Sry, aga õige see asi nüüd ka ei ole. Täiskasvanud mees ja lamba aru. Alkohol ei ole kergendav asjaolu. Antud juhul peaks mees loobuma ka neist mõnest korrast, kui alkohol teda nii "hullutab". Potentsiaalne alkohoolik minu silmis. Räägi mida tahad. Ja ega sa silmi kinnipannes tema ja alkoholi suhte osas asja paremaks ei tee.

lolake, elu ei ole must ja valge , kõik ei saa olla ideaalsed. sa ju ei tunne meid ja ei saa nii üldistav olla.
Siin oli teema karistus petmise eest, mitte kui suur alkohoolik minu mees on. Kas sa üldse tead kes on alkohoolikud? Ma ei õigusta oma meest, ma ei poolda alkoholi, olen lapsena seda piisavalt näinud. Aga mõned inimesed murduvad mingi hetk(ükskõik mis põhjusel) teevad vigu, püüavad end parandada ja mõnikord see õnnestub.
Kui sina oled leidnud endale ideaalse kaaslase, no siis palju õnne!


Fiona - 22.03.2007 kell 10:59

Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
Fiona, kõige tähtsam ongi otsustada. Sa oled otsustanud ja ongi hästi. Nüüd saab edasi minna.
Kui sa oleksid otsustanud lahku minna, siis vaevalt sellepärast, et meest karistada?


Kuna mu mees on noor ja enne mind tal pikemaid suhteid praktiliselt polnudki, siis mõtlesin peale tema kõrvalehüpet, et ehk ta siiski sooviks olla vaba, sest ega mina ei taha ka sedasi elada, et mees teatud aja tagant keerab mingi jama.... Ning seepärast kaalusin ka lahkuminekut.


freelancer - 22.03.2007 kell 21:03

Fiona
Mees kes joob rohkem kui normaalner ja sellest tingitult tekkivad probleemid on alkohoolik.Alkiohoolik pole see inimene,kes ei sõltu alkohoilist.Alkohooliku kriteeeriumiks pole mingil juhul ainult see kui hommikul oma kuseloigus ärkad või meedikud sind peavad turgutama,et sa oma oksesse ei upuks.See aga selleks.

Sinu tsitaat:See et mees vahel joob rohkem kui vaja, ei tee temast alkohoolikut

See just teebki temast alkohooliku.Ta joob rohkem kui vaja-milline oleks siis sinu arvates alkohoolik.Mees kes joob rohkem kui normaalne ja sellest tingitult tekkivad probleemid on alkohoolik.Alkiohoolik pole see inimene,kes ei sõltu alkohoilist.Alkohooliku kriteeeriumiks pole mingil juhul ainult see kui hommikul oma kuseloigus ärkad või meedikud sind peavad turgutama,et sa oma oksesse ei upuks.See aga selleks.

Kui inimene otsustab oma elu siduda teisega siis arukas ja kohusetundlik inimene peab andma endale aru et ta pole enam vaba vaid tema edasine elu on seotud teise inimesega.Kui ta seda ei tunne -järelikult polnud ta kooseluks valmis.Siit ka minu väljend,et valik polnud õige või polnud õigesti ajastatud.Sina ja tema ju otsustasite kokku kolida-või olite te kohustatud selleks.Mina isiklikult arvan,et kooselu normaalne vorm baseerub kahe inimese vabatahtlikul otsusel ja mõlemad on edaspidi võrdväärselt kohustatud ja vastutavad edasise elu eest koos.Kas väidad,et see on vale.

Sinu tsitaat:
Aga mõned inimesed murduvad mingi hetk(ükskõik mis põhjusel) teevad vigu, püüavad end parandada ja mõnikord see õnnestub.

Jah murduvad.Selleks on palju põhjuseid.Kas ollakse mitte valmis ees olevateks katsumusteks.Ei mõisteta teda ees ootavat kohustust.Järelikult ollakse end üle hinnatud ja pole midagi teha.Pole mõtet lennata kõrgemal kui tiivad kannavad.

Sinu tsitaat:
Kuna mu mees on noor ja enne mind tal pikemaid suhteid praktiliselt polnudki, siis mõtlesin peale tema kõrvalehüpet, et ehk ta siiski sooviks olla vaba

Aga kes sundis teid le´ibu ühte kappi panema.Kas polnud võimalik siis esialgu elada lihtsalt koos ja vaadata kuidas kooselu sobib.Sa ju teadsid kellega koos elama hakkad.Täiskasvanud inimest on ülsdjuhul väga väga raske ümber kujundada kui tal on kasvuperiood möödunud.Ei aita selle juures ei naise ilus välimus ega ka ähvardussõnad.Inimese loomus pesitseb tema enese sees ja miks kujutavad iniesed ette et seda on võimalik muuta ainult näppu nipsutades.

Muuseas pole minu mäletamist mööda kuskil kirjas et elu peaks ilus olema.Pole seda ei piiblis ei partei manifestis.Elu on karm ja halastamatu.Ka inimeste elus kehtivad loodusseadused.


vaarema - 22.03.2007 kell 21:19

Tsitaat:
Algne postitaja: Bithe
Sattusin ühes foorumis sellisele tekstile: Kui minu mees oleks mind petnud, siis tunduks üks parajalt pikk ja terav puuteivas läbi rinnakorvi tema ja ta armukese jaoks täiesti sobiv karistus olevat! See on küll ühe inimese isiklik arvamus, kuid selline komme olevat tõeliselt kunagi aegade taga Saksamaal olnudki.
Afganistaanis, jalgpalli matši vaheajal, toodi staadionile publiku ette looris naine (nagu neil seal mail on loori kohustuslik kanda) ja lasti publiku ees maha. Süüteoks oli tal abielurikkumine.
Mida arvate teie sellistest karistusviisidest ning kuidas karistaksite ise oma petvat kaaslast? Või hakkaksite kohe tagasi tegema?

Üldse ei karistaks ja tagasi ka ei teeks. Abielu või kooselu on inimeste vabatahtlik liit mis ei tähenda, et üks inimene oleks teise oma ja vastupidi. Sellest lähtuvalt pole mul mingit õigust ega ka võimalust teist karistada ega ole ka midagi tagasi teha. Jääb üle ainult sellega leppida või mitte aga see on juba teine teema. Räägin mitte teoreetiliselt vaid on ka praktilised kogemused olemas. Mina leppisin tol korral. Praeguseks me küll enam koos ei ela aga selleks on hoopis teised põhjused mitte edasi ega tagasi tegemised ja karistamised.


smokie - 22.03.2007 kell 23:04

Petmise eest karistada pole kuigi väärikas tegu.Samaga vastates langeb inimene ühele tasemele petjaga.Ja lõppude lõpuks näitab see., kui väärtuslik tegelikult see suhe oli.


SinineLiblikas - 23.03.2007 kell 00:23

Tsitaat:
Algne postitaja: Fiona
Tsitaat:
Algne postitaja: Imre
Ei tea, kas peaks just karistama.
Kui leidis teise, siis on järelikult temaga parem.
Ok, ühe korra andestad, aga kui asi on korduv, siis andestaa ja unusta.
Las ta siis olla selle teisega, kui ta parem on. Mis iganes teemal siis.


Aga kui petja ütleb , et ta ei taha teist ja et armastab sind ikka ja et ta ei tea miks ta üldse pettis....Kas siis peaks kuidagi karistama?







Sa oled üks paljudest keda on petetud osad inimesed isegi väidavad et sellist suhet pole kus kumbki ei peta..ei mina tea..ma ei soovita midagi...

mõtle ise sa oled naine sul on pere..lapsed toredad..mees keda armastad..asi on ideaalne ..kuid ometi ta petab sind...ma ei tunne sinu elu..aga see pole ka mõni vabandus et ma olin täis ega teadnud mida teen..räägi temaga ...istu maha ja räägi...mahajätmise soovitus tuli lohakast lugemisest..


SinineLiblikas - 23.03.2007 kell 00:27

Tsitaat:
Algne postitaja: Fiona
Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
Fiona, kõige tähtsam ongi otsustada. Sa oled otsustanud ja ongi hästi. Nüüd saab edasi minna.
Kui sa oleksid otsustanud lahku minna, siis vaevalt sellepärast, et meest karistada?


Kuna mu mees on noor ja enne mind tal pikemaid suhteid praktiliselt polnudki, siis mõtlesin peale tema kõrvalehüpet, et ehk ta siiski sooviks olla vaba, sest ega mina ei taha ka sedasi elada, et mees teatud aja tagant keerab mingi jama.... Ning seepärast kaalusin ka lahkuminekut.




Sa ära mõtle enam enda peale vaid oma lapse peale..tema on köige köige sinu jaoks..mehed on mehed aga lapsed on surmani...


Lola69 - 23.03.2007 kell 09:52

Tsitaat:
Algne postitaja: Fiona
lolake, elu ei ole must ja valge , kõik ei saa olla ideaalsed. sa ju ei tunne meid ja ei saa nii üldistav olla.
Siin oli teema karistus petmise eest, mitte kui suur alkohoolik minu mees on. Kas sa üldse tead kes on alkohoolikud? Ma ei õigusta oma meest, ma ei poolda alkoholi, olen lapsena seda piisavalt näinud. Aga mõned inimesed murduvad mingi hetk(ükskõik mis põhjusel) teevad vigu, püüavad end parandada ja mõnikord see õnnestub.
Kui sina oled leidnud endale ideaalse kaaslase, no siis palju õnne!
No selleks pole vaja üldistust, et mõista - alkohol ei ole vabandus. Mitteteadmine ei ole vabandus. Murdumisi juhtub. Aga kui ta nii täis oli, et "ei teadnud", kust ta siis teab (sina tead), et ta murdus? Äkki tegi hoopis uhkelt ja enesekindlalt oma suurima soovi teoks?

Mind huvitab see, kas see "olin täis ja ei teadnud" on tema vabandus oma käitumisele või sinu (otsitud) vabandus/õigustus tema käitumisele?

Ja ma korra juba küsisin: kas see siiras kahetus oli esmakordne või korduv plaat? Sinu jutust võis aru saada, et see üle-aisa-käik ei olnud tal esimene.


Blackvell - 23.04.2007 kell 14:39

mina pakuks, et inimene kes sulle näkku tahtlikult valetab ei vääri enam suuremat kohtlemist kui kohest mahalaskmist.... samas meie ühiskonnas sa vast kedagi maha ei hakka laskma ja sellel juhul tuleks kaaluda kas see inimene ON ÜLDSE seda väärt, et oma käsi nn "sitaga" määrida, ja kui on siis ehk talle endale suurel hulgal vaimset valu tekitada (las põleb enda tules).... ja siis teda vaid üks kord veel häbistada ja ta minema lüüa....