Board logo

Kui haavatav sa oled
Hiirekas - 27.06.2003 kell 18:53

Kui kerge on siis tegelikult sind haavata? Kas näitad seda välja? Kas ütled seda vestluspartnerile?

Kuidas käitud, kui lähedlane/sõber sind haavab?


Kayleigh´n I - 27.06.2003 kell 18:56

Mnjaa ..
Ütleme nii, et ma ei näita välja. Kuid jätan meelde
Minu kõrvadest palju kommentaare tavaliselt mööda ei lähe või ütlusi. Teen näo nagu ei kuulnud ..
Ja teen näo, nagu see ei häiri mind. Kuid tegelikult võtab vahel väike asi südame nii valusalt krampi, et valu mitte näidata, kõnnin naeratades minema ..


Blond_Bimbo - 27.06.2003 kell 18:57

Väga kerge, tavaliselt üritan seda varjata, võõrale küll ei hakka midagi ütlema. Aga lähedastega suheldes ikka ütlen midagi. Ja harilikult paistab midagi ka välja (kui just pime või viimane mühakas ei olda), sest ma võin pisarateni haavuda.


Hiirekas - 27.06.2003 kell 19:02

Tsitaat:
Algne postitaja: Kayleigh´n I
Mnjaa ..
Ütleme nii, et ma ei näita välja. Kuid jätan meelde
Minu kõrvadest palju kommentaare tavaliselt mööda ei lähe või ütlusi. Teen näo nagu ei kuulnud ..
Ja teen näo, nagu see ei häiri mind. Kuid tegelikult võtab vahel väike asi südame nii valusalt krampi, et valu mitte näidata, kõnnin naeratades minema ..


Just nii ta on. Samas on see viga, vahel teine ei märkagi et haavas. Tegelt peaks vist ütlema. Mina ka ei ütle. Alul üritan unustada, aga kui neid okkaid juurde tekib hakkab valutama ja siis ma vaikselt taandungi, kuni kaon orbiidilt, okkad hinges.


Hiirekas - 27.06.2003 kell 19:05

Tsitaat:
Algne postitaja: Blond_Bimbo
.....sest ma võin pisarateni haavuda.



seda minagi. vahe vast vaid selles, et ma neid voolama ei lase. lähen hetkeks eemale, neelan klombi alla.


bohemian - 27.06.2003 kell 19:11

okas jääb hine alatiseks, ent seda ma nyyd iga päev kyll sellele inimesele ei ytle. kuid kui ühel hetkel saab kauss täis siis voolab see s**avesi ükskord tagasi tema peale...

hetkel mul analoogne lugu oma ämmaga


Lola69 - 27.06.2003 kell 20:44

Oh jummal. Te ei taha teada, kui kerge on mind hingepõhjani haavata.
Aga ütlen seda vaid siis kui muidu ei saa. Võib ju aimata, aga teadmist ... seda ma niisama juba ei anna. Vähemalt mitte põhjalikku, et miks ja millest.


michelle - 27.06.2003 kell 20:47

vanasti oli üsna kerge...nüüd peaaegu võimatu, või kui ka juhtub siis saan sellest väga kergesti üle. elu teeb tugevaks. kahjuks või õnneks aga nii ta on...


Kavaldaja - 27.06.2003 kell 21:40

ise ka imestan, et mind ikka nii kerge haavata on - aga jah vähesed märkavad seda.... sest ega ma siis seda välja näita - kõik jääb minu sisse ja muudkui käärib seal ja kui lõpuks välja prahvatab on tulemus jube

Aga jah ma ka kõigest inimene .....


pipiplika - 27.06.2003 kell 22:10

olen väga paksu nahaga. ja kui kellelgi õnnestub mind haavata siis ma seda ka talle ütlen, ehk siis annan talle ja endale võimaluse asja koheselt lahendada, kuna tihtipeale võib olla teineteise valesti tõlgendamine ja sellise eksimuse pärast ju ei taha veel tuttavat "musta-nimekirja" panna. aga kui asi on otse näkku öeldud ja kuidagi pole võimalik teisiti arvata kui kõlas kuuldu, siis võtan asja teadmiseks ja annan ka ütlejale sellest teada.


tiina - 28.06.2003 kell 09:07

Iga inimest on kerge haavata. Vahe vaid selles, kui palju keegi välja näitab, ja kui palju ja osavalt keegi oskab seda varjata.

Arvan, et kõikse enam näinud ja teab minu mees. Kuigi ka tema alati ei tea, mis võib mind haavata...samas temale olen valmis ka välja näitama ja seletama.


muhhin - 28.06.2003 kell 14:38

Olen võimeline haavuma - aga seda ei juhtu tihti ja reeglina ei näita seda välja ning elan nö. sissepoole.
Küll aga jääb see meelde


Arwen - 28.06.2003 kell 14:43

mind on ikka väga kerge haavata. ja kaaslasele näitan seda välja kuidas kunagi. no seda on ikka aru saada kui ma vaikseks jään. või karjuma hakkan. või teravasti ütlema hakkan. kui mind on täiesti äärmustesse viidud siis vist lähen kätega ka kallale


PrettyLizi - 28.06.2003 kell 15:14

Võõrad inimesed ei suuda mind haavata ja neile ma ei näitaks seda välja ka.

Perekonna liikmed(ema, isa, õed) ei suuda ka haavata.

On aga üks inimene, kes võib mind pisarateni haavata - minu elukaaslane. Ja tavaliselt on kohe näha, et ma sain haiget tema ütlustest.


pisimimm - 30.06.2003 kell 09:17

Eks okas jääb hinge ja tõmbun eemale... kuid olen võimeline andestama Õnneks ei juhtu väga tihti seda, et mind keegi haavata suudab...ju olen kõva kilbi ümber kasvatanud - on hetkelised pettumused, kuid nendest saab üle


Iceprincessa - 30.06.2003 kell 09:25

on teemad, mis ei kõiguta mind üldse, ja on inimesed, ,kes ei kõiguta.
Aga on ka sellised teemad, mille kallal norida ei tasu, veel vähem meelega halvasti öelda. Õneks mu eluviis ses suhtes tervislik, et enda sisse ei kogu midagi, vaid koheselt näitan välja, kuidas see mulle mõjub ja tänu sellele ka pikka viha ei pea!


Scrat - 30.06.2003 kell 13:02

Nagu Tiina ütles haavat on võimalik igaüht, küsimus on selles, kuidas sellega hakkama saadakse.
Ise olen piisavalt paksu kesta endale ümber kasvatanud ja enamasti suudan ajadele mõistusega läheneda ning asja tuumani jõuda, et miks nii käituti ning edasi liikuda, kuid meelde jääb see mulle kindlasti. Haavumine (ja ka viha) paisatab minul välja selles, kui ma vait jään (ma ei ole kõvemat häält päris mitu aastat teinud)... ja ka pilk muutub. Aga kuna ma harjunud ise endaga hakkama saama, siis nagu mul üks sõber ütleb ega minul pole teisi rohkem vaja, kui nendel mind...
Kokkuvõttes ei lase ma ennast sellistel asjadel eriti mõjutada...


kykloop - 30.06.2003 kell 13:04

olen haavatav, aga ma suudan selle enda sisse mingi kindla aja jooksuks ära peita, ei näita seda välja, kuigi vahel olen päris 'haavatud'...


li-li - 01.07.2003 kell 07:15

Kui haavun,siis näitan ka välja


Virgin - 01.07.2003 kell 07:51

Tsitaat:
Algne postitaja: li-li
Kui haavun,siis näitan ka välja
Õige sest teine ei pruugi arugi saada, et midagi valesti tegi või ütles, kui teen näo, et kõik on korras
Vahel võin isegi kedagi tahtmatult haavata & siis tahax küll väga, et mulle sellest teada antax...


montca - 30.07.2003 kell 08:34

Tsitaat:
Algne postitaja: PrettyLizi
Võõrad inimesed ei suuda mind haavata ja neile ma ei näitaks seda välja ka.

Perekonna liikmed(ema, isa, õed) ei suuda ka haavata.

On aga üks inimene, kes võib mind pisarateni haavata - minu elukaaslane. Ja tavaliselt on kohe näha, et ma sain haiget tema ütlustest.

Oli ka minul nii, kuniks lahku läksime. Nüüd enam keegi niiviisi haavata mind ei oska, sest ma nii karastunud nende vanade haavade lakkumisest


Lola69 - 30.07.2003 kell 08:39

Tsitaat:
Algne postitaja: Virgin
Tsitaat:
Algne postitaja: li-li
Kui haavun,siis näitan ka välja
Õige sest teine ei pruugi arugi saada, et midagi valesti tegi või ütles, kui teen näo, et kõik on korras
Vahel võin isegi kedagi tahtmatult haavata & siis tahax küll väga, et mulle sellest teada antax...
Eks ta õige ole. Aitab õppida ka tulevikuks, võib-olla mõngist käitumismudelist ka loobuda, mis haiget teeb. Vigadest ju õpimegi. Ja kui pidevalt haavata võime end ühel hetkel suisa üksi avastada.


kontorihiir - 30.07.2003 kell 08:42

Tsitaat:
Algne postitaja: michelle
vanasti oli üsna kerge...nüüd peaaegu võimatu, või kui ka juhtub siis saan sellest väga kergesti üle. elu teeb tugevaks. kahjuks või õnneks aga nii ta on...


Sama siin. Olen vist juba liiga paksu nahaga. Kunagi kooliajal oli hullem, kuid hakkasin juba siis end selles osas ise kasvatama, see on täiesti võimalik, samas ise hingelt kalgiks muutumata


Lola69 - 30.07.2003 kell 08:42

Tsitaat:
Algne postitaja: montca
Tsitaat:
Algne postitaja: PrettyLizi
Võõrad inimesed ei suuda mind haavata ja neile ma ei näitaks seda välja ka.

Perekonna liikmed(ema, isa, õed) ei suuda ka haavata.

On aga üks inimene, kes võib mind pisarateni haavata - minu elukaaslane. Ja tavaliselt on kohe näha, et ma sain haiget tema ütlustest.

Oli ka minul nii, kuniks lahku läksime. Nüüd enam keegi niiviisi haavata mind ei oska, sest ma nii karastunud nende vanade haavade lakkumisest
On inimesi, kes oskavad haavata konkreetset inimest ja oma oskust ka kasutavad. Kurjasti. Haigettegeva oskuse kasutamine meelega haavamisena on omamoodi kuritarvitus.

Hea oskus oleks oma "kurja" oskust taltsutada. Et kallitele mitte haiget teha.


waves - 30.07.2003 kell 08:46

Võõraste arvamus ei läha üldsegi korda. Haavata suudavad ainult need, kelle vastu on olemas mingid soojad tunded.
Üldjuhul üritaks varjata seda, et oli valus aga kui tegemist oli ikka väga karmi noolega, siis võib haavumine vaatamata kõigele välja paista (silmad ja näoilme tavaliselt reedavad)


montca - 30.07.2003 kell 08:57

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Tsitaat:
Algne postitaja: montca
Tsitaat:
Algne postitaja: PrettyLizi
Võõrad inimesed ei suuda mind haavata ja neile ma ei näitaks seda välja ka.

Perekonna liikmed(ema, isa, õed) ei suuda ka haavata.

On aga üks inimene, kes võib mind pisarateni haavata - minu elukaaslane. Ja tavaliselt on kohe näha, et ma sain haiget tema ütlustest.

Oli ka minul nii, kuniks lahku läksime. Nüüd enam keegi niiviisi haavata mind ei oska, sest ma nii karastunud nende vanade haavade lakkumisest
On inimesi, kes oskavad haavata konkreetset inimest ja oma oskust ka kasutavad. Kurjasti. Haigettegeva oskuse kasutamine meelega haavamisena on omamoodi kuritarvitus.

Hea oskus oleks oma "kurja" oskust taltsutada. Et kallitele mitte haiget teha.

Mõni kord oli tunne, et inimene lausa naudib seda, et teisele valu suudab teha ...


saadanas - 30.07.2003 kell 10:20

Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Kui kerge on siis tegelikult sind haavata? Kas näitad seda välja? Kas ütled seda vestluspartnerile?

Kuidas käitud, kui lähedlane/sõber sind haavab?


Piisavalt haavatav
Oli aeg, kus hoidsin kõik endale
Oli aeg kus rääkisin kõik mis südamel
Mõlemad varjandid jamad
Endale siiski lihtsam on hoida
Kuidas käitun?
Vaikin taas,


Hiirekas - 30.07.2003 kell 11:57

Tsitaat:
Algne postitaja: montca
Tsitaat:
Algne postitaja: PrettyLizi
Võõrad inimesed ei suuda mind haavata ja neile ma ei näitaks seda välja ka.

Perekonna liikmed(ema, isa, õed) ei suuda ka haavata.

On aga üks inimene, kes võib mind pisarateni haavata - minu elukaaslane. Ja tavaliselt on kohe näha, et ma sain haiget tema ütlustest.

Oli ka minul nii, kuniks lahku läksime. Nüüd enam keegi niiviisi haavata mind ei oska, sest ma nii karastunud nende vanade haavade lakkumisest

Ma arvasin ka vahepeal, et olen kuulikindel. Aga ega ikka ole küll. Vahel ikka haavun nii hingepõhjani, et anna olla. Kohati solvun ka selliste asjade peale, mis teisi isegi ei loksutaks. Aga ega jah välja ei näita. Ja keda see minu solvumine ikka huvitab. Mitte kedagi


Ray - 30.07.2003 kell 12:01

Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Kuidas käitud, kui lähedlane/sõber sind haavab?


Haavan vastu
Olgu või siseminister.

Tegelikult polegi mul igasuguseid lähedasi ja selliseid. Nii on ka hea.

Ükskord haavati mind ammunoolega. Ma haavasin rahaliselt vastu.


Mara - 30.07.2003 kell 12:03

no..asi on suhteline....tavaliste asjade peale ma ei solvugi..aga on yks tuttav ,kes naudib lausa haavamist..ja kui ta midagi ytleb, siis ytlen talle ka otse ,et kle, see oli ikka väga solvav!


Ray - 30.07.2003 kell 12:06

Tsitaat:
Algne postitaja: Mara
..ja kui ta midagi ytleb, siis ytlen talle ka otse ,et kle, see oli ikka väga solvav!


Ja mis ta sellepeale teeb?


Hiirekas - 30.07.2003 kell 12:16

Tsitaat:
Algne postitaja: Mara
no..asi on suhteline....tavaliste asjade peale ma ei solvugi..aga on yks tuttav ,kes naudib lausa haavamist..ja kui ta midagi ytleb, siis ytlen talle ka otse ,et kle, see oli ikka väga solvav!


Ma olen hakanud end blokeerima selliste eest, kes mulle haiget võiksid teha. Kunagi andsin ka vastu. Aga milleks. Las ta elada oma elu, eks aeg näita mis saab.

KUi aga tegemist on mingi tõelise sigadusega minu või mu lähedlaste suhtes, siis ... olen selle selli parim sõber ja ustavaim kaaslane ... tean, et tuleb aeg, mil astun kõige vajalikumal hetkel kõrvalt ära ja ehk lõikan ka mõne "langevarjunöörigi" katki ... pehmet maandumis siis talle, meenutagu kord tehtud tegu enne kuulsusrikast lõppu


Ray - 30.07.2003 kell 12:35

Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
ka mõne "langevarjunöörigi" katki ... pehmet maandumis siis talle, meenutagu kord tehtud tegu enne kuulsusrikast lõppu


Aga kui seda tehakse hoopis sinule?


Hiirekas - 30.07.2003 kell 12:58

Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
ka mõne "langevarjunöörigi" katki ... pehmet maandumis siis talle, meenutagu kord tehtud tegu enne kuulsusrikast lõppu


Aga kui seda tehakse hoopis sinule?


Kuidas küll. Esiteks ei lase ma ühtegi inimest endale nii lähedale, et ta saaks mind sedavõrd haavata.

Teiseks, kui keegi seda sportlikust huvist teeb, siis ei saa ma ju kätt ette panna. Aga ma olen suht valvas. Harjunud siin julmas ärimaailmas elama teadmisega, et ka kõige parem sõber ootab võimalust sinu koht, firma, raha vms endale krabada.


Lola69 - 30.07.2003 kell 13:04

Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Tsitaat:
Algne postitaja: Mara
no..asi on suhteline....tavaliste asjade peale ma ei solvugi..aga on yks tuttav ,kes naudib lausa haavamist..ja kui ta midagi ytleb, siis ytlen talle ka otse ,et kle, see oli ikka väga solvav!


Ma olen hakanud end blokeerima selliste eest, kes mulle haiget võiksid teha. Kunagi andsin ka vastu. Aga milleks. Las ta elada oma elu, eks aeg näita mis saab.

KUi aga tegemist on mingi tõelise sigadusega minu või mu lähedlaste suhtes, siis ... olen selle selli parim sõber ja ustavaim kaaslane ... tean, et tuleb aeg, mil astun kõige vajalikumal hetkel kõrvalt ära ja ehk lõikan ka mõne "langevarjunöörigi" katki ... pehmet maandumis siis talle, meenutagu kord tehtud tegu enne kuulsusrikast lõppu
Kõik tehtu tuleb tagasi. Ja siin ei õigusta ka see, et keegi tegi sulle haiget, haavas.

Laskuda rumalaga samale tasemele. Ei, pole minu rida. Saan haavata. Ütlen. Ei ütle. It depends. Ja astun mängust välja kui saan. Kui ei ... Juhtub. Siis vaatab mis ja kuidas.


Hiirekas - 30.07.2003 kell 13:40

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Laskuda rumalaga samale tasemele. Ei, pole minu rida.

Ega ma olegi end mingiks ideaalseks inimeseks pidanud. Ja mingiks eriliseks tarkpeaks ka mitte. Olen nagu olen, Teen nagu teen. Teen vigu, siis teen vigu.
Kui keegi on väga tark ja alti ainuõige. Ok, ju tal on siis vedand Raske on sellises rumalatemaailmas ju targana elada.
Samas ka hea. Ei saa kunagi haavat. Kes ikka rumalama ütluse peale haavub?


unistaja - 17.09.2005 kell 18:09

Oleneb, kes haavab ja kui sügavalt. Kui ikka sõber seda teeb, siis olen öelnud, et sain haiget. Ei saa salata, et suhtumine ei muutu.


Deiviidas - 17.09.2005 kell 19:32

Inimese vastu, kes mind haavata üritab, tekib viha. Ilmselt on see kaitsereaktsioon. See ei ole meeldiv. Soov on vastu hammustada. Tihtipeale jääb see tegemata kuna suudan ennast tagasi hoida ja mitte nii madalale langeda. Kuid olen ka vastu hammustanud.


Pipilota - 17.09.2005 kell 19:38

olen loomult vaga haavatav, kuid eks vanusega tekib teatav immuunsus ja ehk ka moistmine. yritan moista, miks yks voi teine inimene mulle nii on oelnud ja monikord see aitab. sest eks ma ise solvan ka teisi kasvoi tahtmatult. keegi meist pole vigadeta.


anahid - 17.09.2005 kell 20:35

Huvitav, kas haavamatu võrdub tundetu? Kuidas mitte muutuda kalgiks ja mitte varjata end paksu nahaga, jääda avatuks ja haavamatuks?

Nö pärleid pole mõtet sigade ette loopida ju ehk siis mitte puistada südant inimesele, kes sellest ei hooli. Aga ikkagi mitte muutuda südametuks ja külmaks.

Sellest pole ma veel aru saanud


liisbeth - 18.09.2005 kell 08:44

tegelikult olen jube solvuja ning hella südamega. põen nii teiste ütluste, kui oma lapsuste pärast. välja üritan mitte näidata.


miranda - 18.09.2005 kell 09:07

Üsnagi haavatav, välja eriti ei näita....aga sisimas põen päris pikalt.....


sissy84 - 18.09.2005 kell 16:19

Ma ka haavatav.Oma partnerile ütlen ainult siis kui ta vääägggaaa halvasti käitus,nu nii hullusti,et teist korda ei kannataks ma välja.Muidu hmm ei näita välja ma midagi.Pole vaja kõigil teada,et ma vahel nõrk olen Nõrkus ei vii kuhugile..ainult tugevus Minu põhimõte.


sirli - 18.09.2005 kell 16:25

Tsitaat:
Algne postitaja: Kayleigh´n I
Mnjaa ..
Ütleme nii, et ma ei näita välja. Kuid jätan meelde
Minu kõrvadest palju kommentaare tavaliselt mööda ei lähe või ütlusi. Teen näo nagu ei kuulnud ..
Ja teen näo, nagu see ei häiri mind. Kuid tegelikult võtab vahel väike asi südame nii valusalt krampi, et valu mitte näidata, kõnnin naeratades minema ..


minuga on üsna samamoodi. Samas, viimasel ajal olen ma kuidagi haavatavam, kui varem, iga väikene asi võtab pisara silma ja solvumistunde hinge. Üritan seda aga mitte välja näidata ja tugevamaks saada. Selliseks, nagu ma olin varem.


machimos - 21.09.2005 kell 02:07

Olen tuim tükk ja pealegi ei oska tegelikult kommenteerida, puuduvad lähedased ja sõbrad.


roosiplika - 29.10.2005 kell 21:34

Varemalt ma võtsin solvamisi alati kohutavalt tõsiselt ,siis ma ikka solvusin meeletult
Nüüd olen natukene paksema naha kasvatanud,aga kui ikka keegi lähedane midagi solvavat ütleb,siis ma mõtlen ,kas ikka sellel ka tõepõhi all on


Pipilota - 29.10.2005 kell 22:06

Tsitaat:
Algne postitaja: sissy84
Ma ka haavatav.Oma partnerile ütlen ainult siis kui ta vääägggaaa halvasti käitus,nu nii hullusti,et teist korda ei kannataks ma välja.


ei saa aru... kas oma partneriga ei voiks olla siis nii avatud suhe, et koik asjad (ka vaiksemad solvumisasjad) saaksid raagitud. siis ehk teinekord jatab yldse solvamata...?


Canyncton - 30.10.2005 kell 16:50

Ei haavu kergelt. Kuid kui midagi kuulen või kõrvu jääb, siis jätan meelde ja leian kunagi mõne situatsiooni, kus nö. samaga vastata. Aga üldiselt olen paksu nahaga.


helikax - 30.10.2005 kell 20:16

Oleneb olukorrast ja inimesest, kes suud minu kohta pruugib .. üldiselt ega ma võlgu ei jää ja sajatan täiega tagasi ..
Vahest aga vaikin, kuid meelde jätan igaveseks ning teen omad järeldused edaspidiseks ..


zipelgatydruk - 31.10.2005 kell 18:08

Njaa.
Mind on väga kerge haavata. Võtan kohe südamesse.
Üldiselt välja ei näita. Elan rohkem sissepoole.
Aga meelde jääb see mul kindlalt.
Kui lähedane sõber mind haavab, siis ikka ütlen talle.


isic - 31.10.2005 kell 21:47

Kui suvaline võõras mulle midagi ütleb siis see ei lähe mulle tavaliselt korda. Kui mõni sõber?...haavun, kuid mitte sügavalt.


ratatosk - 01.11.2005 kell 00:13

Kui siiralt tahta ja kõvasti pingutada, siis on kõik võimalik - isegi mind haavata. Aga meelde jätan väga paljusid asju. Ma ei haavu emotsionaalselt, aga võin enda vastu suunatud rünnakud ratsionaalsetel ja isekatel kaalutlustel kunagi tulevikus ära kasutada, et toonast ründajat haavata.


mannux - 07.01.2006 kell 00:37

Oleneb kellelt se haavatav fraas või sõna tuleb
Lähedastel kuuldes ilmselt solvuks aga solvaks vastu kaa
Lihtsalt tuttavatele ilmselt ütleks paar mahlakat sõna ning ei teeks teist nägugi


Hera - 07.01.2006 kell 07:15

Olen haavatav, kuid olen ka hammustav. Niisama lihtsalt ilma kätte tasumata ma ennast haavata ei lase. Erandiks on tahtmatu haavamine - sellest saan aru ning selle annan andeks, kuid tahtlikku haavamist ei andesta iialgi.


Caty - 24.08.2007 kell 21:55

Suht kerge aga valja ei ytle ega naita, kuid meelde jaab terveks eluks.


susanna - 24.08.2007 kell 22:00

eks kunagi sai välja näidata
nüüd olen paksu naha kasvatanud ja tulgu taevast või tina

aga kui lähedane, siis on küll tunne, et hing läheb katki


officer - 24.08.2007 kell 22:04

kui mind haavaks inimene,keda ma austan,siis ilmselt väga, ...... aga muidu mitte!


susanna - 24.08.2007 kell 22:06

suure inimese see on ka hellus peidus
väärib tunnustamist


SinineLiblikas - 24.08.2007 kell 23:47

Oleneb kes haavab ja mil moel.
Ma pole pika vihaga tavaliselt jätan meelde ja maksan kätte
Okei, nii hull see asi kah pole.
Ma ikka eelsitan üle olla.Viha hoos tuleb solvamisi ja pettumusi ette küll.Ma vötan seda kui normaalset ja välistamatut juhtumit.Kui ema midagi ütleb ( banemate neg .sönad on vääga haavavad) püüan ma mitte kuulata ja hinge vötta tehes näo nagu olen suur körv vöi jalutan oma tuppa öeldes jah teil on öigus!


Pipilota - 25.08.2007 kell 00:14

kova koore all on vaga pehme sisu.
eile nutsin haavumisest. monikord ei olegi tahtis, kes ytleb vaid mille kohta oeldakse. eriti, kui sinu pingutusi ei hinnata.


ariita - 25.08.2007 kell 00:21

haavajast eemaldun pikaks ajaks või alatiseks, see pole solvumine ega viha, vaid suhtlemistõrge lööb ette ja mul pole sellise inimesega midagi edaspidi rääkida
senini on mul ainult üks elline juhus ja väga ammustest aegasest


hedy2 - 25.08.2007 kell 07:16

mind on küll väga kerge haavata, aga alati seda välja küll ei näita. kätte ka maksma ei hakka vms, pigem oleks targem jah vaikselt eemale tõmbuda.


metsakutsa - 25.08.2007 kell 08:44

Kõik on haavatavad, erinevat moodi, erinevatest kohtadest, aga ikkagi on seda kõik.
Mina samuti...omamoodi.


spunk - 25.08.2007 kell 09:23

ikka haavun... isegi mõne täiesti võõra inimese fraas võib haavata... kuid ma ei näita seda välja ja ei lase sellest ka oma päeva rikkuda.... sõbrad ja lähedased võivad muidugi väga suuri solvumisi ja haavaumisi põhjustada... oleneb konkreetsest isikust... kas teen tagasi või lihtsalt olen sellest üle ja ei näita välja...


Rashnu - 30.08.2007 kell 06:42

Ka mind ümbritsevas raudmüüris leidub pragusid, millest üht-teist sisse voolab.
Haavun harva, aga mitte iialgi nii, et seda välja näitan. Siiski võtan inimese suhtes kaitsepositsiooni, mis teinekord võib kesta aastaid.
Ma ei pruugi inimese peale pahandadagi ega otsest viha kanda, küll aga jäävad solvavad sõnad meelde igaveseks....jah, ma ei andesta ega unusta.


anne51 - 30.08.2007 kell 14:14

Tsitaat:
Algne postitaja: anahid
Huvitav, kas haavamatu võrdub tundetu? Kuidas mitte muutuda kalgiks ja mitte varjata end paksu nahaga, jääda avatuks ja haavamatuks?
Sellest pole ma veel aru saanud
Mina ka mitte. Nüüdseks arvan teadvat, et inimesed, kes on avatud suhetele, uutele väljakutsetele ja üldse avameelsed, ongi väga haavatavad. Mida tähendab "paksu naha kasvatamine" - seda ma ei tea. Kuidas saab olla mitteavatud olulistes suhetes - seda ma ei tea. Tean, et see ei ole kerge, aga ma ei oska peita end mingite "müüride" taha. See on minu Achilleuse kand. Hiljem on selgunud hind - minu kahjustumise määr - ja tundub, et mu süda on kalgistunud küll. Aga tahtsin saada vanaks, targaks ja hea südamega inimeseks.


WalkInTheSun - 31.08.2007 kell 15:06

Suhteliselt kerge on ja ma püüan seda peaaegu alati varjata. Üritan ka nii öelda paksu nahka kasvatada, aga see pole nii kerge


mmunk - 31.08.2007 kell 15:19

mind on võõral praktiliselt võimatu haavata. kui pole peensusteni paikapandud maailmapilti (sh ettekujutus iseendast) ega patoloogilise äärmuseni arendatud eneseuhkust või -haletsust, siis öeldagu mida tahes- jätab täiesti külmaks. niisugune inimene suudab mind endast välja viia, kelle teod ja mõtted minu jaoks tõepoolest midagi tähendavad. sedagi vaid siis, kui ka muud asjaolud sitasti kokku langevad.