vahipataljon.
kuidas oli? mul nimelt jaanuaris minek.
mida äkki kindlalt teadma peaks?
või võite niisama ka sõjaväe kohta pulada
Mul sõbrad praegu Kuperjanovis. Masenduses on kõik. Rutiin ja kord käivad vaikselt närvidele. Koju ka ei lasta,oleneb ülemustest,et keda
lastakse-mõned saavad iga nädal koju,teised on 2 kuu jooksul aind 1 korra koju saanud. Kord nädalas saab vast külas käia,sis on hää. PÕhisöök pidi
kapsas olema,iga õhtu aga makaronid jooks,rivistus,loendus,metsaskäi
Aga sõjavägi teeb poisikestest ju mehed!
kui oled norm vend ja kui oled kunagi vähegi sporti teinud, ei teki sul mingeid probleeme. kui aga ise jonnid ja oled piripill, siis läheb sul
raskeks. üldiselt on lebo värk, niipalju kui olen aru saanud. miinuseks võib olla suitsetamine. ma ei täpselt ei tea kuidas vahipatis on , aga nt
Jõhvi ÜJP-s oli nii et kui tahad suitsu teha siis pidid mingi teatud maa maha jooksma
ja veel seda et mu isa on vahipatis kaplan. mingi jama vms on, siis pöördud tema poole
ole tugev!
Tsitaat:mul seal käidud ja siiani head sõbrad seal
Algne postitaja: pizzaman
vahipataljon.
kuidas oli? mul nimelt jaanuaris minek.
mida äkki kindlalt teadma peaks?
või võite niisama ka sõjaväe kohta pulada![]()
ajee...
mul jaanuari keskel suure tõenäosusega tapale minek
3 aastat olen end ära nihverdanud igatepidi ja nüüd siis ütlesid, et aitab jamamisest, lähed tapale ja kõik...
minu arust on eesti sõjavägi eriti mõttetu koht...
8 kuud on liiga lühike aeg, et mulle vajalikud asjad selgeks teha ja üleüldse eesti sõjaväe moodi sõda võin ma maja taga metsas ka mängida...
olen olnud noorkotokas, skaut, hundu, kuulunud kaitseliitu, laskmist olen 3 aastat õppinud, mida nad mulle veel seal õpetavad sellist mida ma ei
tea??? meheks võin ma ka muud moodi saada...
ning üleüldse eesti riigi eest ma küll oma elu ohverdama ei hakka, kui sõda tuleb, siis mina olen esimene inimene, kes kummipaadiga rootsi poole ajama
paneb, mõtlesin nii enne sõjaväge ja mõtlen ka pärast sõjaväge niimoodi...
ah põhimõtteliselt olen ma täielikult sõjaväe vastane, mõttetult maha visatud 8 kuud...aga noh kui ma õigel ajal kohale ei ilmu, siis ähvardati mind
18 000 kr, seega tuleb see kamarajura vist siiski läbi teha...
<- ootab juba, et vend läheks kuhugi, saaks ka otse allikast teada mis värk sõjaväes siis on ikka
Oih nu ma ei saa aru, nu ei saa aru...
Ega sõjavägi peenem restoran ole, makaron ja kapsas, mis neil viga?...Tore, saab kõhu täis...Tegl olen küllalt poisse näind kes sõjaväes juurde
võtnud, sest kodus pole nii hästigi saanud...Ja siis see pidev virin, et koju ei lasta, emme... kestab see aeg nii vähe, et ei jõua ninagi
nuusata...Miks mulle tundub, et mida rohkem aeg edasi läheb seda memmaritemaks noormehed muutuvad... muidugist ja 18 on ikka veel liiga
lasteaiatitavanus, et kedagist pärisrelvadega mängima lasta ...Aga mõttetu koht, seda muidugist...
mul ka asi veel lahtine, et kas vahipat.või siis tapa, ei tea millest see sõltub
eks ma ka sporti teind kõvasti, praegu käin jooksmas ja, püssi ka lasknud päris palju, jahimees ju
Kui on valida kas Tapa või ÜVP, siis kindlasti ÜVP! Tasub muidugi märkida, et selle koha pealt olen erapoolik, endal ÜVP seljataga
Enne minekut ei olnud eriti vaimustuses. Aga noh, kui vaja siis vaja, teeme ära Mis pärast sai on juba teine lugu.
Tapal pidavat kõige lebom olema.
Olen kodanikuga nõus. Meheks saadakse ka teistmoodi ja mina küll ei usu kaitseväe "tervendavasse mõjusse". Oma teisepoolega, kes on Vene
kroonu läbi teinud, just arutasime paar päeva tagasi seda ja jõudsime järeldusele, et tegelikkuses võiks see teenistus nt niimoodi välja näha:
- 8 kuu vedelemise asemel võiks toimuda nt 2 kuud intensiivset treeningut (relvad, enesekaitse, luure jms)
- iga inimene võiks süvendatult õppida seda, mis teda huvitab (kes ei taha püssi lasta, huvitub võib-olla laevandusest jne)
- põhirõhk võiks olla partisanisõja õpetamisel, sest marsisammul vaenlasele vastuastumine on üks mõttetumaid asju üldse.
Ma olen oma töö tõttu (varem) pooled sõjaväeosad läbi käind. Igal pool sai hästi süüa (sõime sõdurisööklates).
Usun, et siin pole tegemist sellega, kui palju ja hästis seal süüa saab, vaid pigem kartusega soojast pesast teisemasse keskkonda sattumisega...vajab
harjumist..ja memmekatel võib tõesti raske algul olla kah...aga nuh, noored mehed, tublid, harjuvad kõigega...ja tänagu õnne, et pole enam nn vene
aeg, kui pidi kodust kaugemal olema ja tihtipeale ei pääsenud kahe aasta jooksulgi kodumaile...
mu oma poiss täitsa ootab, millal minna saab...
aga mao jutuga tegelikult täiesti nõus...
madu...täpselt, vot just seda ma mõtlesingi
ja ei kõiguta see toiduasi mind üldse...5 aastat tagasi pakkisin kodus asjad ja läksin teise eesti otsa kooli ja just nimelt selle pärast, et saaks
varakult elu näha 3 aastat närisin ainult makarone, lõpuks olin ise ka juba paras makaron...
ma ei suuda lihtsalt sellega leppida, et ma pean 8 kuud kuskil väeosas vastumeeleselt igast jura endale pähe taguma, juba kooli ajal võitlesin ma
õpetajatega sellel teemal, et ei ole ju mõtet igast jura, mis õpik ette näeb, pähe taguda...et selle asemel peaks õpetaja ja õpilased omavahel
kokkuleppele jõudma jne jne...
peale selle kuna töötan kahel kohal ja lisaks kaks pangalaenu kaelas, siis sellepelae öeldi mulle riigikaitseosakonnast, et oma asi, ise võtsid ise
vaata kuidas tagasi maksad...150 kroonist, mis kutsealustele antakse, ei piisa vist
aga paistab, et muud vist üle jää...selleks, et sõtta minna ja pärast mitte kohtu alla sattuda, tuleb vist oma maine vara maha müüa ja pärast 8 kuud
tuleb hakata jälle tööd otsima...
Noh, on ju alati võimalusi, kui ikka tõesti ei taha... Põhiseadus näeb ka alternatiivteenistuse võimaluse ette...
Tsitaat:
Algne postitaja: norija
Noh, on ju alati võimalusi, kui ikka tõesti ei taha... Põhiseadus näeb ka alternatiivteenistuse võimaluse ette...
Noh... Ütleme nii, et...
Vähemalt niipalju, kui mina tean, pole Eestis veel kordagi mingit asendusteenistust korraldatud. Eelmise seaduse ajal, kui see asendusteenistus samuti
sõjaväes toimus, olla üks rühm kusagil olnud.
Seda, et asendusteenistuse soovijaid poleks, ma ei usu. Lihtsalt pole keegi mõistlikuks pidanud neile midagi korraldama hakata. Nii et tegelikult
jäetakse nad lihtsalt rahule.
Tsitaat:
Algne postitaja: kodanik
ning üleüldse eesti riigi eest ma küll oma elu ohverdama ei hakka, kui sõda tuleb, siis mina olen esimene inimene, kes kummipaadiga rootsi poole ajama paneb
ää põe,kui jah viriseja ,sis jah räägid pärast takka ,süüa saab ikka.
Praegusel ajal ei anna ühtegi sõjaväeosa võrrelda, endiste aegadega. Nad suhteliselt palju erinevad sellest, mis olid kunagi. Ise teenisin 2001- 2002 Tallinna Tagalapataljonis. See oli täiesti normaalne koht.
Mul vend läks Tapale. 12 jaan. läks ja nüüd juba ütleb, et hakkab vaikselt harjuma juba. Läheme isegi külla talle see pühapäev!!! Siis teen
kõva kalli-kalli ka talle!!!
Tsitaat:
Algne postitaja: Hawthrone
Oleks minu teha saadaks ma sellised "kodanikud" kohe riigist välja..sest kui mees ei taha rasketel aegadel oma isamaale toeks olla siis pole meil selliseid üldse vaja. Neid riigireetureid peaks KAPO taga ajama mitte oma energiat tühiste skinnide järgi luuramisele kulutama.
Tsitaat:
Algne postitaja: Hawthrone
Oleks minu teha saadaks ma sellised "kodanikud" kohe riigist välja..sest kui mees ei taha rasketel aegadel oma isamaale toeks olla siis pole meil selliseid üldse vaja. Neid riigireetureid peaks KAPO taga ajama mitte oma energiat tühiste skinnide järgi luuramisele kulutama.
Muidugi on jama lugu, kui peab tervelt 8-ks kuuks loobuma nokamütsist, õllest ja mobiiltelefonist. Sõjavägi pole tänapäeval mingi konti ega vaimu
murdev asi, rohkem nagu spordilaager. Sellegipoolest julgen väita, et saadav kogemus on iga kulutatud päeva väärt.
Koolipinke ja tööposte pidi saab nagunii nühkida ülejäänud elu jooksul oksendamiseni.
Praktiliselt ei pea millestki loobuma, kui oled korralik, saad pea igal nädalavahel koju ja mobla võib ka kaasas olla. Söögi pärast ei ole veel kedagi kuulnud nurisevat, pealegi saab oma raha eest kohvi-saiakesi jne osta. Muljed just vahipataljoni põhjal tuttavate käest. Hullud need ellujäämislaagrid metsas, vist?!
Tsitaat:
Algne postitaja: jenni
Hullud need ellujäämislaagrid metsas, vist?!
Tsitaat:
Algne postitaja: kurat
...Sõjavägi pole tänapäeval mingi konti ega vaimu murdev asi, rohkem nagu spordilaager...
Loe mu postitus lõpuni.
"Sellegipoolest julgen väita, et saadav kogemus on iga kulutatud päeva väärt.
Koolipinke ja tööposte pidi saab nagunii nühkida ülejäänud elu jooksul oksendamiseni."
Eelmist postitust mitte tsiteerida! Foorumi meesskond.
vennas mul Narva-Jõesuus, sissikompanii
süüa saavad normaalselt (kolmekäigulised lõunad), ülemused ka väga ei saki, seltskond täitsa ok (suurem osa jaost oma klassivennad, sõbrad ja muud
tuttavad tegelased haapsalust), trenni tehakse parajalt (endisest kõrendist on saanud täitsa kobe Mees), ise ütleb, et tegelt on suht palju õppinud
aga siiski, kui pärast aastavahetust tagasi pidi minema, siis südamepõhjast ohkas ja kirus, et üldse ei taha minna
jubedalt igatsen ta järgi
Tsitaat:
Algne postitaja: kurat
Loe mu postitus lõpuni.
"Sellegipoolest julgen väita, et saadav kogemus on iga kulutatud päeva väärt.
Koolipinke ja tööposte pidi saab nagunii nühkida ülejäänud elu jooksul oksendamiseni."
täiesti õiget juttu räägite kõik
nagu ma detsembri või jaanuari kuus küsisin kumb parem on kas tapal või üksikvahipatis,siis mul juba nüüd vahis oldud 4,5 kuud, isegi praegu passin
siin, hetkel siis faking toimkonnas, sisevahtkond. See sõjavägi on küll praegu täiesti mõtetu meil,lebolaager noh.
arvatavasti peaks augustis välja saama.
Kõik oleneb oma ülemusest, kaptenist.
ei teagi mis siin rääkida. bullshit koht
süüa saab seal....
sõber võttis 20 kilo juurde.....
Enne kui lähed tee trenni on kergem....
Saa seeruga sõbraks......
..tean..
Mul vend just see aasta sai tagsi koju. Ütles ka, et kui enne oled harjunud trenni tegema, siis mingit jama ei tule. Ainult koduigatsus oli alguses
suur ja õudselt palju tahtis kogu aeg magusat. Eks me viisime talle siis
Vahepeal pidi vaeseke laatsaretis olema ja selle üle kaebas küll kõvasti, sest seal ei saa mitte muffiga teha( ei lubata ) ja riietus on ka selline,
et minema ei saa joosta See oli naljaga pooleks muidugi. Aga tema ütles kah, et rohkem lebotamine see seal oli. Hea asi oli see, et sai trenni teha.
see talle meeldis, jõusaalist oli ta küll sillas. Muidu tal ei olnud kunagi piisavalt raha, et korralikku külastada ja tegi kogu aeg kodus trenni