zteel
Algaja   Postitusi: 23
Registreeritud: 15.06.2009 Viimane külastus: 27.07.2009 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 16.06.2009 kell 00:28 |
|
|
Hingevalu.
Hingevalu tapab.
Öeldakse, et pikk jut on s*tt jutt, kuid ma ei oska seda kuidagi ka lühikeselt edasi anda. Olen ma abielus juba aastaid. Mõni aeg tagasi kaotasin ma
aga oma hingesugulase. See oli inimene, kes mind sõnadeta mõistis ja kellele ma võisin alati loota. Tunne oli vastastikune, ta oli mulle sugulane ja
mitte tema ei ole see kellest tahaksin rääkida, kuid kuna teda enam elavate kirjas ei ole, siis ei ole mul kedagi, keda usaldada. Olen piinelnud üsna
kaua, ca 4 aastat, lootes, et "aeg parandab kõik haavad", kuid mida aeg edasi, seda enam olen kindel, et see on vaid pelgalt müüt. 4
aastat tagasi arvasin, et kerge armumine on lihtsalt loomulik, kuid siis äkki muutus kõik. Ühel ööl mõistsin äkki, et see ei ole ihtsalt armumine, see
on midagi rohkemat. Ei ole ma siiani kindel, et see üle ei lähe ja loodan ikka, et see on nn. "pubeka" tunne, kuid ei paista küll
sedamoodi. Sel saatuslikul ööl sain ma aru, et see mees ongi see, keda olen otsinud, sain aru, miks on tema just see ja sain äkki ka aru, miks olen ma
terve oma eelneva elu elanud nii, nagu elasin. Selle lühikese aja jooksul omandada teadmised, mis olid mind kummitanud üle kümne aasta, oli õõvastav,
kui mitte öelda, et tappev. Olen justkui ahervare, minevik täis vigu ja tulevik täis... Ma tean, et meil ei saaks kunagi midagi olla, asi on selleks
liiga keeruline (soovimata detailidesse laskuda), seega on mu ainus võimalus luua omale iseenda koht, kus olla, olgugi kasvõi üürikorter, olla
piisavalt tugev, et kõik praegune jätta (mis on väga ebatõenäoline, sest olen liiga nõrk selleks, et kellelegi haiget teha), teha kõik selleks, et
olla ise... Olla mina... Olla omaette! Mul ei ole kunagi omaette igav, ma ei tunne kunagi, et olen üksi, ma ei tunne kunagi millestki puudust, tegelen
piisavalt loometööga(kirjandus, luule, kunst), mul on alati kiire, mul ei ole kunagi aega, mida pühendada iseendale ja mu elukaaslane ei mõista mind.
Terve mu senine elukorraldus ei olnud mul plaanis (lapsi ei ole), kõik oli korras ja hästi, kuni tuli tema. Ta ei ole kindlasti sellest teadlik, nagu
ka minu kõik ülejäänud tuttavad, ja ma loodan, et see nii jääb. Kuid neil üksildastel öödel ei saa ma und, tundes vastupandamatut igatsust ja südame
karjeid, need hoiavad mind üleval öö läbi. Ma ei suuda uinuda, ma ei taha surra (igaks juhuks mainin ära, et ma ei hakka kindlasti ennast tapma, kuna
see kipub tänapäeval muret tekitama paljudele), ma ei taha enam suurt midagi, kuid olen samas võimetu midagi muutma. Pean ma olema tugev, tõesti tugev
ja lootma, et tuleb keegi, kes selle kõik ära võtab, kes annab mulle tunde, et olen taas elus, kes on see ainus ja õige ning sealjuures unustama, et
võib-olla ongi tema see? Ma tahaks unustada see saatuslik öö, kus ma äkki mõistsin, et ma teda armastan, kui ma sain aru, et miks on tema see ainus ja
õige ja mil jõudis mu teadvusse arusaamine, et ilma temata olen ma vaid tühi kest. Ma ei oota, et keegi mõistaks või aru saaks, ma ei looda, et see
kõik muutub ja palun ärge küsige, miks ei või me koos olla... Ainult mõtlemine sellele teeb haiget, kuid pole hullu, ikka ärkan ma hommikul oma
südame kildude keskel, tundes läbipõlenud hinge vastikut lehka, kuid lähemalt selgitamata on asi minu jaoks kindel ja selge. Oli inimene, kes mind
mõistis, kuid teda ei ole enam ja nüüd olen mina üksi. On valus seda kõike kirja panna, kuid ma ei ole kindel, et tegemist on üldse vastatud
armastusega. Olen vaid mina üksi oma loometööga, kuhu saan suunata kogu oma igatsuse ja armastuse, mis nii tugevalt hinge kõrvetab, et tunnen ennast
lämbuvat. On ikkagi süda, mis lööb, kuniks on mulle elupäevi ette nähtud ja mis tuksub, kuni kestab mu armastus.
Ma tean, et ei unusta teda, kuni hingan ja kuni mu süda lööb, olgu mu elu kui tahes tühi. Ma ei või kõiki tundeid, sealhulgas võõraid, jalge alla
tallata, kuigi pole siiani sellest suurt lugu pidanud, sest ei soovi oma lähedastele haiget teha, olgugi, et ma ennast täielikult ohvriks toon. Olen
siiski vaid üksik kannataja, egoist, kellest sõltub rohkemate heaolu ja ma ei ohverda seda, teadmata kindlalt, et temal sellest kasu on. Mõte on aga
vaid üks, seega jätkuvad need igatsust täis ööd ja pisaratest niiske padi hommikul, mil ma pean taas tõusma ja naeratama, kuigi rind on kildudest
lõhestatud ja hing karjub, et halastage mulle, ma ei suuda enam! Siiski ma tõusen ja elan, leidmata lohutust või tröösti, ja päev kulgeb päeva järel.
Ma eksisteerin, pea täis mõtteuid lootusi, mis kunagi ei täitu ning kogu mu ülejäänud elu näeb välja just selline. Täis kilde ja valu, minu jaoks
oleme vaid mina ja tema, ning kui saatus soovib sedasi, siis toon ma ennast rõõmuga ohvriks, kui see tähendab, et tema on õnnelik. Kui ma suudan
kasvõi midagigi teha, mis sillutab kasvõi lapikese teest tema õnnele, on mu elu korda läinud. Seega ma sooviks teada, kas on tõesti vale kedagi nii
jäägitult armastada, et oled nõus loovutama terve oma elu, kui see tähendab, et kasvõi sekundi murdosa tema elust on kaunim?
Üksik armastaja.
|
|
|
Myrk
*******  Naine Postitusi: 6200
Registreeritud: 12.02.2007 Viimane külastus: 8.05.2023 Asukoht: Pole teada Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 16.06.2009 kell 00:48 |
|
|
Taevakene, muidugi peab armastama, vihkama, lootma. Ja sa tahad öelda, see olukord on kestnud 4 aastat?
Mis jutt see on, ohvriks tooma jne, jne...
Ma arvan pole väljapääsmatuid olukordi, lihtsalt sulle tundub, et sinu ees on kalju, mille külg on vertikaalne, ja ronimiseks kõlbmatu.
Iga inimene on täpselt niikaua elus,
kui mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib.
|
|
|
zteel
Algaja Postitusi: 23
Registreeritud: 15.06.2009 Viimane külastus: 27.07.2009 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 16.06.2009 kell 00:51 |
|
|
No aga nii just ongi. Armastus on jäägitu ja ei jäta ruumi millelegi muule, sellegipoolest on aga valus ja ma ei näe enam muud välajpääsu. Olen
analüüsinud olukorda põhjalikult, kuid mul ei ole eriti midagi teha. Tean, et olen üksi...
|
|
|
Myrk
******* Naine Postitusi: 6200
Registreeritud: 12.02.2007 Viimane külastus: 8.05.2023 Asukoht: Pole teada Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 16.06.2009 kell 01:01 |
|
|
Ja mis siis juhtus sellel ööl? Muidugi pole kokku puutunud ka sellise ühepoolse armastusega, alati on see olnud kahepoolne, ja vastastikune särin.
Miks siis ei saa oma tundeid avalikustada, arvan see oleks lahendus.
Iga inimene on täpselt niikaua elus,
kui mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib.
|
|
|
Pipilota
unetud ood tais armastust  Postitusi: 7822
Registreeritud: 21.10.2004 Viimane külastus: 17.09.2016 Asukoht: eemal Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 16.06.2009 kell 01:09 |
|
|
tanapaevases kiire tempoga yhiskonnas voiks juurde lisada klausli, et sellisele pikale jutule kaasneks mingi abstrakt. et kes kus ja miks.
ma saan aru, et viimasel ajal on isiklikult minu comprehensive ability kovasti maha kainud ja ma ei saa enam pooltest asjadest aru, aga sona tahaks ju
sekka oelda siiski. seda enam, kui inimest vaevab suur valu.
"on võimatu olla masenduses kui sul on õhupall "
winnie puhh
|
|
|
zteel
Algaja Postitusi: 23
Registreeritud: 15.06.2009 Viimane külastus: 27.07.2009 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 16.06.2009 kell 01:30 |
|
|
Olgu siis öeldud, et olen avatud põhimõtteliselt kõigele, aga asi on natuke keerulisem. Ma ei tea temast eriti midagi, pealegi töötame koos ja jutte
liigub palju. Lisaks tean kindlalt aga seda, et ma pole ainus, kes temast uinetuil öil mõtleb. See ei ole kindlasti takistus, aga Eestimaa on väike ja
elada selles, olles toonud teistele valu ja alandust, veendumata oma tegude õilsuses, on väljakannatamatu. Mina võin ju ennast peita, kuid tema
mitte... Ja seega ei või ma lubada enda paljastamist, riskides tekitada talle alusetult liiga palju kannatusi, viha ja valu. Ma võin elada teadmisega,
et ta mind ei armasta, kuid eladeski ei suudaks ma taluda seda, et ta mind vihkab...
Vastuseks: Sel ööl sain ma äkki lihtsalt sellest kõigest aru. Kahtlustasin juba muidugi varem, kuid kui see teadmine äkki minuni jõudis, tundus mulle,
et mu maailm läheb katki. Ja nii veedan ma oma ööd, mõeldes ja kirudes julma saatust, mis mu selle teadmiseni viis. Päeval aga peidan oma tunded maski
taha ja naeratan, tundes, kuidas nutmata pisarad hinge kõrvetavad...
Kuid oskamata oma valuga midagi teha... ootab mind järjekorde unetu öö ning ma pean oma tundeid ohjeldama, olemata kindel, et suudan neid igavesti
talitseda, ja teades, et minu läbikukkumine tähendab temale kannatusi. Seega kus on siin ilmas õiglus? Üks meist on määratud kannatama, ja pigem siis
juba mina, ta ei ole seda ära teeninud...
|
|
|
klaara
Kasutaja  Naine Postitusi: 111
Registreeritud: 11.06.2009 Viimane külastus: 4.12.2014 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 17.06.2009 kell 00:08 |
|
|
Mine kinno:
"Ta pole sust eriti huvitatud!
Ehk avardab see su mõttemaalima. Tean, et tundub julm mu ettepanek, aga usu: lahendamatuid olukordi ei ole!
P.S. Räägin kogemusest!
Hoia oma meel lahke-keda sa ka ei kohtaks, ta võitleb rasket võitlust.
John Watson
|
|
|
Myrk
******* Naine Postitusi: 6200
Registreeritud: 12.02.2007 Viimane külastus: 8.05.2023 Asukoht: Pole teada Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 17.06.2009 kell 16:24 |
|
|
Algne postitaja:zteel
Olgu siis öeldud, et olen avatud põhimõtteliselt kõigele, aga asi on natuke keerulisem.
_________________________________________
Asi on täpselt nii keeruline, kui keeruliseks me ise selle mõtleme.
Kui see mees, pole sind märganud, neli aastat, siis vaevalt, et edaspidigi. Kas tal on perekond? Siis jäta see visklemine, oma tunnete vanglas.
Kui, pole siis anna endast märku teisele.
Mis jutt, ei suuda üht, ei suuda teist, kolmandat... ?
Tee siis seda mida suudad teha. Sorry ma ei mõista sind, ju olen vanaks jäänud. 
.
Iga inimene on täpselt niikaua elus,
kui mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib.
|
|
|
SexyGirl18
Kasutaja  Postitusi: 228
Registreeritud: 01.06.2009 Viimane külastus: 30.11.2010 Asukoht: Seal kus on rahu ja vaikus Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 18.06.2009 kell 07:39 |
|
|
Mul on põhimõtteliselt sinuga sama teema.Tunded on ühepoolsed ehk siis minu poolsed.Ta väidab, et meeldimine võib tulla järsku.Armastus see-eest või
siis tema keeli mõjuvad tunded ajaga.Tean täpselt mida mõtled unetute ööde ja mida mõtled igatsuse all.
Meie erinevus on aga see, et ma ei tööta temaga koos,ma saan teda näha heal juhul kord/kaks kuus parimatel kuudel ka kolm korda ja kõik on ainult
seks.Milles mina olen armastusega sees, kui aru saite.Meie erinevus on veel selles et mul ei ole niipaljude asjadega ennast siduda kui sul oleks mulgi
oleks ehk minugi elu lihtsam.Ehk saaksin minagi ta korraks unustada.
Ühesõnaga ma saan täitsa aru mida sa tunned, aga kuna ma sinu tagamaid ei tea ehk täit lugu kes mis ja miks sind takistab ei oskagi ma eriti midagi
lisada et ma võin küll noor olla aga kui tahad unetud ja pisarates ööd minuga suheldes veeta siis ma olen olemas...Sest me vajame tuge siiski.Meist ei
saa jah niimoodi üle tallata.
Muidugi tahaksin mainida et meie erinevus on ka veel selles et mina kavatsen varsti juba alla anda...
no ei saa panna kõike seda mis liigub
|
|
|
zteel
Algaja Postitusi: 23
Registreeritud: 15.06.2009 Viimane külastus: 27.07.2009 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 18.06.2009 kell 12:26 |
|
|
Ma täna kõiki, kes vastasid, aga ega ma ei kirjutanud seda siia selleks, et mingit abi loota, sest on ju üsna võimatu aidata, teadmata kõike, aga
kõike ma kahjuks avaldada ei saa. Öeldakse, et jagatud mure on pool muret, aga kuna mul pole kedagi, kellele oma muret kurta, siis kirjutasin selle
siia, ja natuke kergem hakkas. Südantsoojendav on muidugi näha, et mõni ikka hoolib piisavalt selleks, et vastata. Meie lugu on kahjuks aga keeruline,
ja seda mitte mõtlemisest, vaid elu keerdkäikudest ja napakatest "naljadest". Ma ei ootagi, et midagi muutuks, kuid paraku on inimene
selline olevus, et ei oska mitte loota. Võiks ehk öelda, et olen juba alla andnud. Kuid ma ei unusta. Kõiges on midagi ka positiivset, siin on
positiivne joon see, et tunda armastust tähendab tunda, et olen elus - olgu see nii valus kui tahes. Ja seda ei saa mulle keegi keelata. Hoian seda
endas, ammutades jõudu lootusest, olles samal ajal realist.
|
|
|
sales
filosoofiline lilleke kiivril  Mees Postitusi: 8846
Registreeritud: 09.03.2003 Viimane külastus: 29.08.2014 Asukoht: Kesk- Eestit Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 22.06.2009 kell 07:40 |
|
|
Armastus eri ole üksteise otsa vahtimine, vaid vaatamine ühes suunas!
Enamasti me kipume siiski vahtima kedagi, vaevumata kindlaks teha, kuhu teine vaatab
Minu au on minu truudus!
|
|
|
SexyGirl18
Kasutaja Postitusi: 228
Registreeritud: 01.06.2009 Viimane külastus: 30.11.2010 Asukoht: Seal kus on rahu ja vaikus Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 22.06.2009 kell 11:25 |
|
|
Kuidas sa teed kindlaks kuhu teine vaatab?Täitsa tead oleks abi vaja ehk saaks minagi siis aru kuhu ta vaatab, kui jah on täitsa võimalik, et mina
vaatan lihtsalt kas mööda või teises suunas...
no ei saa panna kõike seda mis liigub
|
|
|
Myrk
******* Naine Postitusi: 6200
Registreeritud: 12.02.2007 Viimane külastus: 8.05.2023 Asukoht: Pole teada Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 22.06.2009 kell 14:00 |
|
|
Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Enamasti me kipume siiski vahtima kedagi, vaevumata kindlaks teha, kuhu teine vaatab
See on ilusti öeldud, kuid praktikas... Kui partner ei vaatagi kindlas suunas, vaid tõmbleb ja siksakitab, või tiirleb ümber enese telje?
Iga inimene on täpselt niikaua elus,
kui mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib.
|
|
|
Pipilota
unetud ood tais armastust Postitusi: 7822
Registreeritud: 21.10.2004 Viimane külastus: 17.09.2016 Asukoht: eemal Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 22.06.2009 kell 14:23 |
|
|
Tsitaat:
Algne postitaja: SexyGirl18
Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Enamasti me kipume siiski vahtima kedagi, vaevumata kindlaks teha, kuhu teine vaatab
Kuidas sa teed kindlaks kuhu teine vaatab?Täitsa tead oleks abi vaja ehk saaks minagi siis aru kuhu ta vaatab, kui jah on täitsa võimalik, et mina
vaatan lihtsalt kas mööda või teises suunas...
kui sa oskad armastada, siis tead, mis suunas vaadata.
"on võimatu olla masenduses kui sul on õhupall "
winnie puhh
|
|
|
MorganLaFey
Imekaunis Adelina  Postitusi: 1352
Registreeritud: 26.12.2007 Viimane külastus: 7.08.2013 Asukoht: Tallinn Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 22.06.2009 kell 14:45 |
|
|
Tsitaat:
Algne postitaja: Myrk
Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Enamasti me kipume siiski vahtima kedagi, vaevumata kindlaks teha, kuhu teine vaatab
See on ilusti öeldud, kuid praktikas... Kui partner ei vaatagi kindlas suunas, vaid tõmbleb ja siksakitab, või tiirleb ümber enese telje?
Seegi ju suund.
Ümber enese telje tiirleva inimesega on kindlasti huvitav koos elada. 
Aga aja jooksul näeb ju ära, mida inimene mõtleb ja milline ta oma iseloomult ongi. See ongi tema suund, olgu see siis kasvõi tõmblev või enesekeskne
vms.
..:://I was an atheist, until I realized I was God!\::..
http://www.studentsoftheworld.info/sites/tv/img/25381_21113_Happy_Bunny_hating_you.jpg
|
|
|
Myrk
******* Naine Postitusi: 6200
Registreeritud: 12.02.2007 Viimane külastus: 8.05.2023 Asukoht: Pole teada Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 22.06.2009 kell 14:58 |
|
|
Tsitaat:
Algne postitaja: MorganLaFey
Tsitaat:
Algne postitaja: Myrk
Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Enamasti me kipume siiski vahtima kedagi, vaevumata kindlaks teha, kuhu teine vaatab
See on ilusti öeldud, kuid praktikas... Kui partner ei vaatagi kindlas suunas, vaid tõmbleb ja siksakitab, või tiirleb ümber enese telje?
Seegi ju suund.
Ümber enese telje tiirleva inimesega on kindlasti huvitav koos elada.
Aga aja jooksul näeb ju ära, mida inimene mõtleb ja milline ta oma iseloomult ongi. See ongi tema suund, olgu see siis kasvõi tõmblev või enesekeskne
vms.
Muidugi, muidugi, Aga kahjuks tihti saab armastus otsa,või kannatus katkeb enne, kui kõik nüansid selgeks saavad. Mõned õnnelikud leiavad koos ka
õige suuna, mida mööda nad pikalt teineteise kõrval sammuvad.
Enamusele on see salese soovitus, siiski puhtalt teooria, mida praktika ei toeta.
Iga inimene on täpselt niikaua elus,
kui mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib.
|
|
|
2mustikas
Friik  Postitusi: 4860
Registreeritud: 06.02.2006 Viimane külastus: 29.03.2023 Asukoht: nõiaküla Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 22.06.2009 kell 18:17 |
|
|
Tead, Üksik armastaja,
Palun loe natsi kirjandust, kus räägitakse tunnetest , vahepeatusena, et jõuda kaugemale..
Sinul on tunded nagu lõppjaam, aga tunded on suhtelised aistingud, oleneb kuidas elu võtta.
Ei taha askeetlikest seisukohtadest rääkida, aga on olemas teadmised, mida sa peaksid omandama.
sul on selleks õige aeg..
"Sa pole siin selleks, et rahuldada teiste inimeste hinnanguid ja seisukohti." ( Don Miguel Ruiz )
|
|
|
zteel
Algaja Postitusi: 23
Registreeritud: 15.06.2009 Viimane külastus: 27.07.2009 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 24.06.2009 kell 18:31 |
|
|
No aga palun valgusta siis mind. Mina olen lõpuks vähemalt iseendas selgusele jõudnud, tean, kes ma selline olen ja tean, mida ma tunnen. Aga
mustikas, ehk siis räägid lähemalt, mida tead, mulle tundub, et olen midagi kahe silma vahele jätnud...
|
|
|
cc
Friik Postitusi: 3228
Registreeritud: 04.06.2009 Viimane külastus: 10.11.2020 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 24.06.2009 kell 19:03 |
|
|
*
Hingevalu ei tapa, hingevalu on elumõte. Ja õnnelikuks saavad need, kes on seadnud endale elu eesmärgiks hingevalust vabaneda ning püüdlevad mugavasse
tugitooli, lühikeste kitlite ja nailonsukkadega meditsiinilitöötajate juurde, kes sinust hooliksid. Kõik teised põlevad põrgus, mida poeedid nimetavad
eluks. Loe rohkem Remarque'i, ainuke kirjanik, kes kunagi midagi mõistlikku on kirjutanud. Isiklikult mina loen ainult Remarque'i
raamatuid ja hingevalu aiva kasvab ja kasvab ja elu läheb aiva sitemax ja sitemax.
Aga mis kõige tähtsam: cheer up!
*Ma olen nii armastuse teemal veic saamatu ja mõistan et ei tohiks tegelikult sõna võtta, aga ma ei suuda ka kiusatusele vastu panna midagi ägiseda.
|
|
|
zteel
Algaja Postitusi: 23
Registreeritud: 15.06.2009 Viimane külastus: 27.07.2009 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 24.06.2009 kell 19:09 |
|
|
Kallis cc, see on ju avalik foorum ja teema on ka avalik. Loomulikult võid ka sina sõna võtta, kõik võivad. Sest eks see olegi ju asja mõte - kuulda
erinevaid arvamusi. Isegi, kui mõni neist ei meeldi ja vahel ka vihale ajab, siis lõppkokkuvõttes see ju avardab silmaringi, avab uued vaatenurgad ja
see on ainult positiivne.
Isiklikult ma ei usu, et hingevalu on elumõte. Ma arvan, et ükski inimene ei tohiks sellist valu taluda ega üldse tunda saada. Kuid ega minagi ekspert
ole
|
|
|
skingirl
Armuline Proua  Naine Postitusi: 13050
Registreeritud: 13.09.2003 Viimane külastus: 28.07.2023 Asukoht: Planeet maa Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 24.06.2009 kell 19:20 |
|
|
cc täiesti õigus vaid piineldes ja kannatades kasvavad tõelised tunded
|
|
|
cc
Friik Postitusi: 3228
Registreeritud: 04.06.2009 Viimane külastus: 10.11.2020 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 24.06.2009 kell 19:25 |
|
|
Hingevalu selles mõttes, et mulle on jäänud mulje, et tegemist on üsna kontsentreeritud kütusega, mis romantikuid ja igasugu kunstiinimesi liikuma
paneb. Ega sinagi vist poleks niisama pulli pärast siia foorumisse tulnud. Miski pidi kusagil surkima. Ja kes teab, äkki saad targemakski. Ma usun, et
saad, siin paistab siuke raskekahurvägi koos olevat.
Nüüd ma jään küll vait. 
Oih, ma ei mäletagi, millal mulle viimati "kallis" öeldi. 
|
|
|
zteel
Algaja Postitusi: 23
Registreeritud: 15.06.2009 Viimane külastus: 27.07.2009 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 24.06.2009 kell 19:37 |
|
|
Tsitaat:
Algne postitaja: cc
Oih, ma ei mäletagi, millal mulle viimati "kallis" öeldi.
Mina tean, see oli umbes 15 minutit tagasi
Aga selles suhtes on sul küll vist hingevalu koha pealt õigus, et see ajendab. Ilma selleta poleks ma siia tõepoolest sattunud, ehh - ilma selleta
poleks ma ilmselt kunagi ka mõistnud, kes ma selline üldse olen (naljakas pärandus küll) ja selle üle on mul hea meel. See annab puudujääva energia,
sundides pingutama ja püüdlema selle "taevamanna" poole. Kummaline küll, kui mõtlema hakata - kuidas ma seda varem ei näinud?
Üksik hunt - solist, egoist ja sadist.
|
|
|
Myrk
******* Naine Postitusi: 6200
Registreeritud: 12.02.2007 Viimane külastus: 8.05.2023 Asukoht: Pole teada Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 25.06.2009 kell 11:50 |
|
|
Algne postitaja: Pipilota
kui sa oskad armastada, siis tead, mis suunas vaadata.
________________________________________________________________________________________________________________
Kui oskad? Armastuses ei saa teha kvalifikatsiooni eksamit. Tihti me ei oskagi, kui füüsiline armastus saab otsa, siis ei jätku meil vaimujõudu,
leida see miski, endas, teises, et jätkata teisel tasandil, vaid tormame pea ees uude suhtesse.
Iga inimene on täpselt niikaua elus,
kui mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib.
|
|
|
MorganLaFey
Imekaunis Adelina Postitusi: 1352
Registreeritud: 26.12.2007 Viimane külastus: 7.08.2013 Asukoht: Tallinn Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 25.06.2009 kell 12:17 |
|
|
CC, Remarque kirjeldas minu meelest väga edukalt masohhiste. Hingevalu on elu lahutamatu osa, sest kes meist ei saaks aeg-ajalt haige, kuid veidi
ebanormaalne on keskenduda sellele, et miski kogu aeg põletaks. Kunstiinimesi lükkab osalt liikuma see valu, sest valu on vaja vaigistada, aga paljud
andekad inimesed ei valuta üldse, nad vihkavad maailma ja ümbritsevaid inimesi sellesamuse enesehävitusliku masohhismi pärast, millega teineteist
materdatakse.
Kogu jutu mõte oli aga see, et muidugi see motiveerib, kuid keskendudes mõttele, et AINULT see toidab, keeradki sa endal elu perse ja pärast on rohkem
põhjust halamiseks
Myrk, aga miks ei saa. See ongi eksam kui sulle antakse ette valik ja sa kas põrud või saad viie ja lubatakse istuma. Iga viga on ebaõnnestumine
eluülikoolis, iga õnnestumine on üks samm edasi targemaks saamise poole.
..:://I was an atheist, until I realized I was God!\::..
http://www.studentsoftheworld.info/sites/tv/img/25381_21113_Happy_Bunny_hating_you.jpg
|
|
|
|
