Hiirekas
Bännitud Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003 Viimane külastus: 5.09.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 05.06.2003 kell 22:20 |
|
|
Kas tunned sõnatuse sügavust?
Kui palju on elus neid juhtumeid, kus mõne sõbraga peale kohvitamist laiali minnes, te ütlete vaid tsau. Tema ka. Samas tunnet sootuks midagi
sügavamat, sest lähete lahku äärmiselt armsast, kallist ja olulisest inimesest. (siin pole mõeldud mingit love suhet) Tahaks nagu anda kaasa selles
sügava sõpruse tunde, aga ei oska.
Kas teine pool saab aru mis tegeltikult tuntakse? Kas mõistab, et see pole pelgalt tuim tsau?
|
|
|
ullike
naiivitar   Postitusi: 5943
Registreeritud: 10.10.2002 Viimane külastus: 15.01.2023 Asukoht: päikese all Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 05.06.2003 kell 22:33 |
|
|
See oleneb teisest inimesest, kas ta mõistab või mitte, tema tunnetusest. Ja kui mõistab, siis otsite ja leiate võimaluse peagi jälle kohtuda
Või leiad selle võimaluse ise... On ju inimesi, kellega koos on vaikidagi hea
Ole õnnelik selle üle, mis sul on - siis on sul palju, mille üle õnnelik olla.
Iiri vanasõna
|
|
|
Smile
Algaja  Postitusi: 48
Registreeritud: 01.06.2003 Viimane külastus: 10.07.2004 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 05.06.2003 kell 22:33 |
|
|
Hiirekas, aga miks sa sellest tundest nii kurblikult räägid? Minule küll on see tunne tuttav, kuid samas on see üks positiivsemaid fiilinguid, mida
tean! Sest sõbrast lahkumine tähendab ju seda, et mul kohe tekkib soov temaga uuesti kohtuda ning teen kõik, et see leiaks ka aset.
Samas, üks väike ussike jääb kripeldama küll hinge - kas tema ka tunneb sellist vajadust taaskohtumiseks? Võib olla ma olen lihstalt tunnete friik,
aga tema on normaalne inimene...?
|
|
|
Hiirekas
Bännitud Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003 Viimane külastus: 5.09.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 05.06.2003 kell 22:37 |
|
|
Tsitaat:
Algne postitaja: Smile
Hiirekas, aga miks sa sellest tundest nii kurblikult räägid? Minule küll on see tunne tuttav, kuid samas on see üks positiivsemaid fiilinguid, mida
tean! Sest sõbrast lahkumine tähendab ju seda, et mul kohe tekkib soov temaga uuesti kohtuda ning teen kõik, et see leiaks ka aset.
Samas, üks väike ussike jääb kripeldama küll hinge - kas tema ka tunneb sellist vajadust taaskohtumiseks? Võib olla ma olen lihstalt tunnete friik,
aga tema on normaalne inimene...?
Tegelt on nii, et olin täna ühe väga armsa sõbrannaga kohvikus ja äraminek toimus nii kiirelt. Ja siis ma mõtlesingi äkki mingi hetk, et huvitav kas
...... Ma pole varem nagu end sellelt mõttelt tabanud. Sõber südames, ona alati südames. Aga kas me äkki liiga harva ütleme ja välja näitame oma
sõpruse (tunnete) sügavust?
|
|
|
Smile
Algaja Postitusi: 48
Registreeritud: 01.06.2003 Viimane külastus: 10.07.2004 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 05.06.2003 kell 22:59 |
|
|
oi, kallis Hiirekas, nüüd sa laiendasid, ja kohe oluliselt! algset teemat:-))
jah, me eestlased oleme oma loomult juba sellised, et väga vähe ja harva näitame välja oma soojaid tundeid - armastust, sõprust, rõõmu, poolehoidu...
Miks? MIllegi pärast tundub, et selle läbi kardetakse paljastada oma hinge - tulevad ju need tunded just sealt kanidst. Kardetakse, et keegi kohe
ründab, keegi kohe naerab välja.
Olen neid asju juba pikalt uurinud, sest - kuigi sünnilt eestlane - olen väga pikka aega elanud Eestist välaspool ning selle kaudu on mu olemine ja
ilma tajumine muutunud. Ning just see nähtus - oma siirate tunnete väljanäitamata jätmine - on eestlastele väga omane. Kahjuks...
Aga kindlasti, sel teemal võib arutleda lõpmatuseni. NIng järgmine kord, kui sõbranna lahkub, ütle talle naeratades, et sa jääd teda väga ootama!:-))
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja  Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 10.06.2021 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 05.06.2003 kell 23:44 |
|
|
Tjah, minul jäi ka täna pisuke kripeldus sisse. Lahku minnes. Ühest armsast inimesest. Kõigepealt osutusin ma väga kurblikuks kaaslaseks. Ja siis veel
sauhh ja lendu. Tahtnuks kalli teha  Mitte et ei julgeks, et nagu avalik koht ja ... aga ma ei tea, kuda tema seda võtab/võtaks.
Aga teise sauhh jätab küll tunde sisimasse maha. Oleneb muidugi kuidas seda öelda.
Hiirekas, usu mind, see inimene tundis seda, mida sees soovisid. Seda sooja ja sõprust
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
Pioneer
Kasutaja  Postitusi: 390
Registreeritud: 08.04.2003 Viimane külastus: 21.04.2007 Asukoht: talin Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 06.06.2003 kell 09:40 |
|
|
Kunagi koolipäevil käisin ka ühel peol kus tutvusin ühe tüdrukuga. See oli juskui armastus esimesest silmapilgust. Me lõbutsesime / tantsisime terve
õhtu koos. Kui pidu läbi sai siis all uksel sai veel teineteisel käest hoitud ja vaadatud vaikides teineteisele silma. Siis olin veel noor ja arg, ei
julgend küsida kust ma ta hiljem leian. Ka tema ei küsinud midagi. Rohkem pole ma seda tüdrukut näinud, kuid neid silmi mäletan siiani. Loo moraal
minu jaoks: vahest on hea, kui sa ei ole jõudnud midagi sõnadega veel p... keerata ja hinge jääb mesimagus kripeldus ja ainult head mälestused.
/ Kerge on olla julge ohutus kauguses... /
/ Kes aitab sinu kõrvatagust sügada, selle juttu on ka mõnus kuulata /
|
|
|
RealBitch
Auväärne Kasutaja  Postitusi: 926
Registreeritud: 03.01.2003 Viimane külastus: 19.10.2008 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 06.06.2003 kell 10:49 |
|
|
Jah. Kui on lähedased inimesed, siis on loomulik, et teineteist mõistetakse sõnadeta. Et isegi kui oled vait, või jätad midagi ytlemata, saab teine
sinust aru. See on nagu matustel, kus lähedasele leinajale tehtud kallistus mõjub tuhatkorda paremini, kui mõttetud sõnad "tunnen kaasa"
Sageli ei pea isegi tsau ytlema, piisab vaid pilgust ja teine mõistab sinu valu, rõõmu jne
|
|
|
li-li
pensil;)  Naine Postitusi: 7776
Registreeritud: 02.08.2002 Viimane külastus: 20.04.2018 Asukoht: seal kus on parem Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 07.06.2003 kell 05:36 |
|
|
Vahest on vaid juhtund,et kalli on suure kiiruga jäänud tegematta ja kohe ka tunned,et sellest vajaka jäi.Aga järgmine kord teen topelt tasa
armastuse maagiline arv
on üksteist
veel pole hilja
hakata armastama
/Ott Arder/
|
|
|
sales
filosoofiline lilleke kiivril  Mees Postitusi: 8846
Registreeritud: 09.03.2003 Viimane külastus: 29.08.2014 Asukoht: Kesk- Eestit Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 09.06.2003 kell 20:36 |
|
|
Tsitaat:
Algne postitaja: RealBitch
Jah. Kui on lähedased inimesed, siis on loomulik, et teineteist mõistetakse sõnadeta. Et isegi kui oled vait, või jätad midagi ytlemata, saab teine
sinust aru. See on nagu matustel, kus lähedasele leinajale tehtud kallistus mõjub tuhatkorda paremini, kui mõttetud sõnad "tunnen kaasa"
Sageli ei pea isegi tsau ytlema, piisab vaid pilgust ja teine mõistab sinu valu, rõõmu jne
Mõnikord tulebki lihtsalt vait olla!
Aga siis peab selline hingeline side olema, et sõnad on liigsed...
---------------------------------------------------
Või nautides ööbikulaulu või mere tasast kohinat või kaugelt läheneva äikese mürinat...
Minu au on minu truudus!
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 10.06.2021 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 09.06.2003 kell 20:41 |
|
|
Tsitaat:
Algne postitaja: sales
/.../ Või nautides ööbikulaulu või mere tasast kohinat või kaugelt läheneva äikese mürinat...
Need on hetked, kus sõnad on sootuks liigsed ...
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
Metsamoor
Algaja Postitusi: 13
Registreeritud: 20.11.2002 Viimane külastus: 7.04.2010 Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 11.06.2003 kell 10:18 |
|
|
Vaevalt et sõnad üldse kõiki tundeid väljendada suudaksid... seetõttu on vaikimine ehk vahel paremgi.
Pealegi... mis saaks olle veel meeldivam kui tajuda teineteist sõnadeta...
|
|
|
Hiirekas
Bännitud Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003 Viimane külastus: 5.09.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 19.06.2003 kell 23:40 |
|
|
Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Mõnikord tulebki lihtsalt vait olla!
Aga siis peab selline hingeline side olema, et sõnad on liigsed...
jah eks ta ole. Aga kui sulle niigi pidevalt ükskõiksust ja külmust etteheuidetakse, mida ma tegelt ei ole, siis tundub lahkuminek armsast inimesest
selkombel lausa noga hinge lõikamisena.
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 10.06.2021 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 20.06.2003 kell 08:57 |
|
|
Kuskil oligi, et mitteverbaalsete märkidega anname edasi suurema osa informatsioonist. Sõnadele jäi vaid tühine protsent väljendatavast.
Aga kui hästi keegi neid sõnatuid märke loeb. Selles on küsimus ...
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
Virgin
Naine Postitusi: 2473
Registreeritud: 01.09.2002 Viimane külastus: 3.08.2011 Asukoht: Lõuna :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.06.2003 kell 11:04 |
|
|
Mulle võib ka vabalt välist külmust vahel ette heita...
Aga kes oskab näha, see näeb tegelikke mõtteid, sest ma pole nii hea näitleja, et suudax kellegi ära petta Aga tegelikult võix tihemini
soojade sõnadega lahke olla 
See kes olin eile, ei ole ma täna ja see kes olen täna, ei ole ma homme
|
|
|
Aike
unenägudemeister  Postitusi: 864
Registreeritud: 18.07.2003 Viimane külastus: 19.03.2011 Asukoht: Tartu Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 19.07.2003 kell 21:55 |
|
|
Olen vist sellesse liiki kuuluv kes tunnetavad ja sõned suhtlus on vaid abi vahendid.
On tulnud päris tihti suruda hammbad risti et, mitte öelda "Ära mine, mul on nii kahju kui lahkud" aga õnneks on tevemõistus võitjaks
tulnud.Olen vist kiiksuga.
|
|
|
MonaLisa
mõtlik kasutaja  Postitusi: 1328
Registreeritud: 01.01.2003 Viimane külastus: 20.05.2005 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 19.07.2003 kell 21:58 |
|
|
pilk tihti ütleb palju rohkem kui sõnade laviin..
|
|
|
2mustikas
Friik  Postitusi: 4860
Registreeritud: 06.02.2006 Viimane külastus: 29.03.2023 Asukoht: nõiaküla Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 10.10.2006 kell 20:48 |
|
|
aeg on tuua see soe lahkumise jutt jälle ette.
mulle on võimalus antud hääletajate näol.
kui nüüd võrrelda teemasid, on ikka vahe sees küll.
me ju tunneme, kui hetk vajas enamat, või matame tunde kuhugi....
|
|
|
Deiviidas
Hundi aaria ooperist Tagahambad Mees Postitusi: 3630
Registreeritud: 12.12.2003 Viimane külastus: 30.07.2021 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 10.10.2006 kell 21:25 |
|
|
Ei neid juhtumeid ei ole minu elus palju. Vaevalt teinegi pool mõistab, et midagi jäi ütlemata. Armsa ja kalli inimesega saab üldjuhul alati uuesti
kokkusaamise kindlaks määrata (välja arvatud ootamatu, musta stsenaariumi korral). Samuti ei saa ma aru pelgalt tühjast hüvastijätmisest.
Sõbrast/sõbrannast lahku minemise puhul ei ole vaja läbi mängida mingit erilist tseremooniat.
|
|
|
LadyButterfly
Sõnatu...  Naine Postitusi: 3506
Registreeritud: 22.09.2005 Viimane külastus: 18.03.2019 Asukoht: Kuskil Eesti keskel. Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 10.10.2006 kell 21:35 |
|
|
Kallite inimeste puhul pole seda võimalustki, et nad minu haaravatest tugevatest kätest pääsevad. Kui tegu on võõrama aga siiski kalli inimesega
toimub see tundeväljendus pisut tagasihoidlikumalt.
Pead olema nagu jumal, kes jälgib, et paradiisis õunad kasvaksid, kuid ka põrgus oleks ahjud köetud.
Ära sõltu kellestki liiga palju. Isegi su enda vari jätab su pimeduses maha.
|
|
|
unistaja
*.: rahulolev :.* Naine Postitusi: 1757
Registreeritud: 03.09.2003 Viimane külastus: 10.05.2023 Asukoht: põhiliselt siin juba pikemat aega Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.10.2006 kell 21:54 |
|
|
Meenub nii mõnigi lahkuminek kallist inimesest, kus ei ole kallistanud, aga sellevõrra ütlevad silmad palju enamat!!! 
Loomulikult eksin! Ainult see ei eksi, kes ei ela!
|
|
|
Quex
Kasutaja Mees Postitusi: 242
Registreeritud: 23.07.2006 Viimane külastus: 11.09.2014 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 10.10.2006 kell 22:04 |
|
|
See vist mingi naiste värk, mitte ei saa aru, miks peaks hüvasti jättes ühtäkki nii sentimentaalseks muutuma. Armastajate puhul võibolla küll
arusaadav, aga et sõpradega pärast mõnusat õlleõhtut tundeküllaseid pilke vahetada... Sedasi teha oleks muidugi omamoodi huumor
|
|
|
Sybill
uitaja  Postitusi: 2208
Registreeritud: 23.11.2005 Viimane külastus: 1.02.2016 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 11.10.2006 kell 09:16 |
|
|
Kallitele sõpradele teen ikka kalli ja vahel vähemkallitele ka
Sõnatuse sügavust olen tunnetanud pigem teistsugustes situatsioonides...olukordades, kus olen sõbra tuge vajanud. Ta vaikis, sest raske oli midagi
öelda...
|
|
|
anne51
Mul on kahju ...  Postitusi: 6804
Registreeritud: 16.01.2006 Viimane külastus: 14.06.2013 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 11.10.2006 kell 09:46 |
|
|
Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Kas teine pool saab aru mis tegeltikult tuntakse? Kas mõistab, et see pole pelgalt tuim tsau?
Kui on olnud alles lühiajalisem sõprus, siis ehk ei tea ka, aga alati saab öelda.
Minu sõprused on nii vanad, et midagi öelda, mida veel öeldud pole, on üsna raske. Omamoodi veider on see, et oleme hakanud kallistama. Vanasti see
polnud nii. Ei tea, kas on alateadvuslik mõte, et vanus on seal maal, et ... iial ei või teada ... Vaevalt. Ilmselt tunnemegi, et vaja on kallistada,
kuna sõber on väga kallis.
Inimese elu on lõpetamata jääv kool.
G.Keller
|
|
|
LadyButterfly
Sõnatu... Naine Postitusi: 3506
Registreeritud: 22.09.2005 Viimane külastus: 18.03.2019 Asukoht: Kuskil Eesti keskel. Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis |
| postitatud 11.10.2006 kell 09:50 |
|
|
Tsitaat:
Algne postitaja: Sybill
Sõnatuse sügavust olen tunnetanud pigem teistsugustes situatsioonides...olukordades, kus olen sõbra tuge vajanud. Ta vaikis, sest raske oli midagi
öelda...
Just, sama siin.
Pead olema nagu jumal, kes jälgib, et paradiisis õunad kasvaksid, kuid ka põrgus oleks ahjud köetud.
Ära sõltu kellestki liiga palju. Isegi su enda vari jätab su pimeduses maha.
|
|
|
