Postitusi: 2365
Registreeritud: 15.07.2009 Viimane külastus: 11.04.2021 Asukoht: Naabermaja narkar Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 24.01.2020 kell 19:05
"Turvamees" meenus esmalt.
Roosileht või Rannamäe, kumb see nüüd oligi...
Põnev leid ja natuke nostalgiline mingis mõttes... isegi kahju.
90' algas popmuusika allakäik. Muidugi võib seda vaadelda ka kui uue haru sünnina, kus vaibakloppimine sai alguse aga isiklikult jään viimase
väljendi juurde.
( Vahest siiski kuulan ja meenutan neid aegu. )
kommionu
Kaupmees tõe turult
Postitusi: 2365
Registreeritud: 15.07.2009 Viimane külastus: 11.04.2021 Asukoht: Naabermaja narkar Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 27.06.2020 kell 13:37
Originaal on Champs- 3000 miles
Väike parandus, originaal on hoopis The Shutes - Bright Blue Berlin Sky
Postitusi: 2365
Registreeritud: 15.07.2009 Viimane külastus: 11.04.2021 Asukoht: Naabermaja narkar Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 04.10.2020 kell 16:47
Isiklikult tundub et 80' oli muusika maailmas üks ilusamaid ja viljakaim. ( häid lugusid on ka varasemast muidugi )
Kõik mis sealt edasi juhtus on puhas alamägi kuni sajandi vahetuseni välja. Sealt edasi ei huvitanud enam, kes mida teeb.
Muusika- kus keskne roll oli inimestel, nende oskustel, uute helide ja kombinatsioonid loomisel, hakkas ühtäkki muutuma.
Tähendab- kümnendi teisest poolest leidub põnevaid kombo näiteid elektroonilise muusika kasutusele võtust.
Millest mul kõige rohkem on kahju, tehnoloogia on inimese laisksuest ajendatuna, võimaldanud igal suvalisel olla muusik.
Midagi vana ja ehedat. Ei autotune, arvuteid ega muud jama, puhtalt oskused.
Sõna antakse sellele, kes karjub kõige valjemini.(Murphy)
eerik2
kollane koer
Postitusi: 2453
Registreeritud: 04.09.2005 Viimane külastus: 1.04.2021 Asukoht: allpool Emajõge Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 02.11.2020 kell 19:48
Tsitaat:Algne postitaja: kommionu
"Turvamees" meenus esmalt.
Roosileht või Rannamäe, kumb see nüüd oligi...
Põnev leid ja natuke nostalgiline mingis mõttes... isegi kahju.
90' algas popmuusika allakäik. Muidugi võib seda vaadelda ka kui uue haru sünnina, kus vaibakloppimine sai alguse aga isiklikult jään viimase
väljendi juurde.
( Vahest siiski kuulan ja meenutan neid aegu. )
Minu jaoks oli üllatus see, et laul oli inglisekeelne ja Toto Cutugno esituses. Laulab seda ju tegelikult Joe Dassin:
