Kodutud.com  
Alla
   

Trükisõbralik versioon
Telli e-mailile | Lisa lemmikutesse
<<  1    2  >>
Autor: Teema: vee põranda soojendus
roswell23
Auväärne Kasutaja



Postitusi: 627
Registreeritud: 29.08.2005
Viimane külastus: 3.08.2007
Asukoht: Harjumaa
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 15.10.2005 kell 11:49 Reply With Quote
vee põranda soojendus

nimelt, tahaks majja paigaldada vee põrandasoojenduse.
kas keegi võiks anda või öelda, kust saaks skeemid, mille alusel saaks ise selle paigaldada? vajalike vidinate ostmisega ei tekiks probleeme aga just õige paigaldamine nõuab teadmisi. võibolla oskab keegi öelda ka ligikaudse hinna, mis see kokku võiks maksma minna. ruutmeetreid oleks 120.

View User's Profile View All Posts By User
Hincus
Algaja



Postitusi: 13
Registreeritud: 25.01.2003
Viimane külastus: 24.06.2011
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 15.10.2005 kell 12:21 Reply With Quote
kui keskkoolis füüsikat õppinud oled siis saad hakkama, kasuta loogikat.
View User's Profile View All Posts By User
Deiviidas
Hundi aaria ooperist Tagahambad



Mees
Postitusi: 3621
Registreeritud: 12.12.2003
Viimane külastus: 12.06.2020
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 15.10.2005 kell 12:27 Reply With Quote
Siin mõned lingid veega põrandasoojendusest;
http://www.octopus.ee/poranda.html
http://www.staatus.ee/index.php?PID=pages&MenuID=2
http://www.begores.com/juhendid/ehitusteave_2004.pdf

Mingisugune paigaldusjuhend:
http://www.soojuspump.ee/tooted/Tehnjuhendnet.pdf

View User's Profile View All Posts By User
Nõrgaku
Kasutaja



Postitusi: 240
Registreeritud: 28.11.2003
Viimane külastus: 25.05.2011
Asukoht: lõunas
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 15.10.2005 kell 15:59 Reply With Quote
umbes nii: penoplast alla(kindlasti ka seina ääred), kile selle peale, seejärel armatuur millele kinnitada toru (kui õieti mäletan siis ca15cm sammuga) seejärel segu selga ja valmis ta ongi. Segu peaks olema üle toru vähemalt paar senti





Out of mind. Back in ten minutes.

View User's Profile View All Posts By User
exactly
ärapanija



Postitusi: 2517
Registreeritud: 25.03.2005
Viimane külastus: 17.08.2006
Asukoht: äärmiselt linnale lähedal maal.
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 15.10.2005 kell 20:50 Reply With Quote
4a. tagasi see BG-Ehitus mulle projekteeris ja paigaldas NERUS tüüpi põrandakütte koos kollektoritega ja maksma läks see mu meelest 33 k.eeku.Maja mul umbes sama suure köetava pinnaga,kui sinul.Aga see isetegemise variant...OK,tee ise,aga projekteerida lase küll.Seal vaja kõikide sektsioonide hüdrauliline tasakaal saavutada,märjad ruumid veel omaette arvestusega etc,etc! Vajadusel küsi julgelt privaatselt lisa! Mul ka projekt alles.
View User's Profile View All Posts By User
roswell23
Auväärne Kasutaja



Postitusi: 627
Registreeritud: 29.08.2005
Viimane külastus: 3.08.2007
Asukoht: Harjumaa
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 18.10.2005 kell 15:44 Reply With Quote
Suured tänud vajalike linkide ja info eest. Ise ei suutnud neid üles leida, kuigi sai otsitud.
Tuleb välja, et see ei olegi nii kallis lõbu, ise arvasin, et on veel kallim. Loodan et hinnad pole eriti muutunud paari aastaga.
küsiks siis veel, kas põrandasoojenduse peale võib parketti panna? ega see juhuslikult soojuse tõttu kokku ei kuiva ja ei pragune?

View User's Profile View All Posts By User
jll
Auväärne Kasutaja



Postitusi: 927
Registreeritud: 26.12.2003
Viimane külastus: 6.06.2011
Asukoht: Tallinn
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 18.10.2005 kell 15:48 Reply With Quote
Ei kuiva ja ei pragune. Laminaatparkett ongi parim kuna tema soojusjuhtivus on oluliselt suurem puidu omast.
Sõbral on 60 ruudune korter põrandaküttega(vesi) ja põrandal keskhinnaklassi laminaat. Juba aasta on ta seal kenasti elanud ja pole põrandaga mingeid probleeme.

View User's Profile View All Posts By User
exactly
ärapanija



Postitusi: 2517
Registreeritud: 25.03.2005
Viimane külastus: 17.08.2006
Asukoht: äärmiselt linnale lähedal maal.
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 18.10.2005 kell 18:09 Reply With Quote
küsimus täiesti õiguststud ..... laminaadiga pole küll mingit probleemi-see ei idane-mädane!Nat.parket aga peaks jah olema absol.kuiv,ilma jääkniiskuseta.Aga palun ära arva,et see põrand hakkab sul tuntavalt soe olema ..... normaalse toatemperatuuri saavutamisex ka -20 välistemperatuuri puhul,et "tõuse" põrandatemperatuur üle 32-33 kraadi. Kui vaja põrandatemp. rohkem tõsta,on sul ruumi välispiirete soojustakistus ebapiisav või ämm akna lahti unustanud!
View User's Profile View All Posts By User
roswell23
Auväärne Kasutaja



Postitusi: 627
Registreeritud: 29.08.2005
Viimane külastus: 3.08.2007
Asukoht: Harjumaa
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 18.10.2005 kell 19:40 Reply With Quote
mõtlesime panna ikka nat.parketti. nüüd aga lugesin, et põranda temperatuur ei tohi parketi puhul ületada 27 kraadi ja temp. kõikumine ei tohiks ületada 3-4 kraadi ööpäevas. ning põrandasoojenduse puhul peab kasutama 22mm paksust parketti tavalise 15/16mm asemel.
exactly--> sa ütlesid siin, et 32-33 kraadi ja kui vaja, siis veel temp. tõsta...? tuleb välja, et see temp. on liiga kõrge parketi jaoks, st. lühendaks parketi iga ja ta praguneks kiiresti. kogemusi on? kuidas siis sellega jääb, kas kannatab ka kõrgemat temp.? muide, kas oled oma põrandasoojendusega rahul või muudaks midagi? olen veel kuulnud, et põrandasoojendus suudab toa nii soojaks teha, et mingeid radikaid polegi vaja. kas vastab tõele? et "paigalda põranda soojendus ja unusta radikad" ?

View User's Profile View All Posts By User
jll
Auväärne Kasutaja



Postitusi: 927
Registreeritud: 26.12.2003
Viimane külastus: 6.06.2011
Asukoht: Tallinn
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 18.10.2005 kell 22:39 Reply With Quote
Sõbral on kaks tuba ja vannituba kõigil eraldi juhtimine ja regulaatorid. Kogu süsteem läks 30000 koos põranda valamisega. Kui see küte põhja keerata on toas totaalne saun seal pole võimalik elada. Põrand muutub ebamugavalt soojaks. Tal tavaliselt reguleeritud kusagil miinimumi läheduses. Küttearved väiksemad kui sama ruutmeetrite radika küttega ( võrreldes majas seespool oleva naaberkorteriga, neil kõigil on igal korteril oma soojaarvesti mis on tegelt kuradi kallis lõbu) kuna soojus jaotub ühtlasemalt. Sõbral on katuse ja äärekorter nii et kõige külmem variant. Põrandakütet ei soovita arstid eriti laste puhul. Jalgade vereringe, immuunsüsteem ja muud. Otsi ise.
View User's Profile View All Posts By User
exactly
ärapanija



Postitusi: 2517
Registreeritud: 25.03.2005
Viimane külastus: 17.08.2006
Asukoht: äärmiselt linnale lähedal maal.
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 19.10.2005 kell 09:00 Reply With Quote
Olen küll väga rahul!
Aga kui tõesti keegi väidab,et põrandasoojendusega kulub vähem sooja,siis see on tingitud ainult sellest,et sooja põranada puhul talub inimene ennast komfortselt ka madalama ümbritseva temperatuuri puhul-see inimese füsioloogiline omapära,mitte see,et energiajäävuse seadus ei kehtiks!
Ja muidugi pole põrandakütte puhul vaja muid küttekehasid.
Ja veel ..... kui päike või mõni muu soojusallikas kütab toa soojaks,siis põrandaküte enam soojust ei väljasta,kuna köetava ruumi ja põranada temperatuurid võrdsustuvad ...... see nagu "tasuta" automaatika funktsioon kaasas!

View User's Profile View All Posts By User
muhhin
Kuuvarjutus



Postitusi: 4532
Registreeritud: 10.12.2002
Viimane külastus: 17.06.2020
Otsib: meelelahutust
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 19.10.2005 kell 09:21 Reply With Quote
Parim kattematerjal põrandakütte puhul oleks plaat (kivi), kuna juhib hästi soojust. Naturaalne puit on väga halb soojusjuht ja seetõttu suureneb teataval määral küttekulu, kuna põrandasse juhitava vee temperatuuri tuleb tõsta.
Puidule võiks veel eelistada korki või siis eelpool nimetatud laminaati (seda juhul, kui ei ole eelistatud naturaalne materjal).
Võiks veel lisada, et temperatuuri reguleerimiseks on võimalik lisada automaatika, mis jälgib ise välistemperatuuri muutust ning reguleerib automaatselt vee temperatuuri.






View User's Profile View All Posts By User
exactly
ärapanija



Postitusi: 2517
Registreeritud: 25.03.2005
Viimane külastus: 17.08.2006
Asukoht: äärmiselt linnale lähedal maal.
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 19.10.2005 kell 09:37 Reply With Quote
Ma loodan,et sa Muhhin teed nalja.....
Kehvem soojusülekanne ei suurenda kuidagi küttekulu,vaid ainult nn.hilistustegurit.Kui võimalik meeles pidada,siis paluks arvestada,et küttekulu suurendab Ainult! soojuse äraandmine nn.soojalt külmale,mitte soojusülekande ajakoefitsient!
Põrandakütte temp. reguleerimine printsiibil funktsioon välistemperatuurist ei ole otstarbekas,kuna küttekeha,antud juhul kogu põrandapind oma suure massiga on väga suure inertsiga ja ei järgi kiiret soojuskandja temperatuuri muutu!

View User's Profile View All Posts By User
muhhin
Kuuvarjutus



Postitusi: 4532
Registreeritud: 10.12.2002
Viimane külastus: 17.06.2020
Otsib: meelelahutust
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 19.10.2005 kell 09:42 Reply With Quote
Ja see sinu viimane väide kehtib just halva soojusjuhi puhul. Kivi kasutades seda probleemi ei ole.






View User's Profile View All Posts By User
exactly
ärapanija



Postitusi: 2517
Registreeritud: 25.03.2005
Viimane külastus: 17.08.2006
Asukoht: äärmiselt linnale lähedal maal.
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 19.10.2005 kell 09:45 Reply With Quote
Palun vaata 5.klassi füüsika õpikust järgi,mis asi on mass!
View User's Profile View All Posts By User
eero
sugumürsk



Postitusi: 2789
Registreeritud: 06.05.2002
Viimane külastus: 27.11.2012
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 19.10.2005 kell 09:48 Reply With Quote
põrandakütte halb mõju vereringele jne ei ole just päris tark jutt. Kuna temp jääb jääb suhteliselt madalaks. seega ära seda juttu eriti tõsiselt võta.





www.ekore.ee

View User's Profile View All Posts By User
muhhin
Kuuvarjutus



Postitusi: 4532
Registreeritud: 10.12.2002
Viimane külastus: 17.06.2020
Otsib: meelelahutust
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 19.10.2005 kell 10:21 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: exactly
Palun vaata 5.klassi füüsika õpikust järgi,mis asi on mass!

Ja endiselt toetab sinu väide seda, et halb soojusjuht (puit) pikendab ruumi temperatuuri reageerimisaega veelgi.

View User's Profile View All Posts By User
eero
sugumürsk



Postitusi: 2789
Registreeritud: 06.05.2002
Viimane külastus: 27.11.2012
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 19.10.2005 kell 10:38 Reply With Quote
härrad kui teil ühel on valget värvi ahi ja teisel musta värvi ahi, kumb saab toa soojaks vähemate arvude puudega? Puud ja õue ja enne kytmist toa temp ning hoone seinte jne soojajuhtivus võtta võrdseks.





www.ekore.ee

View User's Profile View All Posts By User
exactly
ärapanija



Postitusi: 2517
Registreeritud: 25.03.2005
Viimane külastus: 17.08.2006
Asukoht: äärmiselt linnale lähedal maal.
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 19.10.2005 kell 11:52 Reply With Quote
Ok,puude hulk jääb ikkagi lihtsustatult samaks(kui mitte arvestada erinevate puuliikide soojusväljastust ja puuhalgude erinevat niiskust).Küll aga on erinev soojusülekande kiirus soojuskiirgurist ruumi .......
Palun püüda endale selgeks teha seda,et ka soojusega on nii....et täpselt nii palju kui toodad,saad ka kulutada,ainult kulutamise kiirused võivad olla erinevad....

View User's Profile View All Posts By User
eero
sugumürsk



Postitusi: 2789
Registreeritud: 06.05.2002
Viimane külastus: 27.11.2012
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 19.10.2005 kell 13:12 Reply With Quote
OK teeme siis nii et jääb samaks





www.ekore.ee

View User's Profile View All Posts By User
muhhin
Kuuvarjutus



Postitusi: 4532
Registreeritud: 10.12.2002
Viimane külastus: 17.06.2020
Otsib: meelelahutust
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 19.10.2005 kell 13:29 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: exactly
Ok,puude hulk jääb ikkagi lihtsustatult samaks(kui mitte arvestada erinevate puuliikide soojusväljastust ja puuhalgude erinevat niiskust).Küll aga on erinev soojusülekande kiirus soojuskiirgurist ruumi .......
Palun püüda endale selgeks teha seda,et ka soojusega on nii....et täpselt nii palju kui toodad,saad ka kulutada,ainult kulutamise kiirused võivad olla erinevad....

Selge see, et soojus ei kao kuhugile.
Üritangi väita, et välisõhu temperatuuri muutudes käituvad erinevad soojuskiirgurid erinevalt ja see tingib vastavalt kas ühtlase ruumi temperatuuri või siis kõikuva ruumi temperatuuri

View User's Profile View All Posts By User
Pioneer
Kasutaja



Postitusi: 390
Registreeritud: 08.04.2003
Viimane külastus: 21.04.2007
Asukoht: talin
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 19.10.2005 kell 15:14 Reply With Quote
Täiendaks siis isegi neid niigi tarku ridu oma kaunite üllitistega.. kuna isegi juba 7 aastat igapäevatööna just sellega kokku puutunud.
Väide, et põrandakütet ei soovita arstid laste ja ka vanurite puhul, et neil jalad paiste ja kupud otsa ette võivad saada, tuleneb sellest, kui näiteks su uuel põrandaküttega toal on millegipärast suured soojakaod (vanad aknad, uusehitiste puhul ka veel lõpetamata soojustus jne) ja seetõttu tuleb põranda temperatuur keerata 20 kraadi hoidmiseks oluliselt (käega tuntavalt) kõrgemaks. Korralikult soojustatud ruumi puhul on talvel kõige külmemal ajal põranda temperatuur kuni 3 kraadi suurem ruumitemperatuurist (oma maja näitel), mis on nii väike vahe, et käega katsudes / ninaga nuusutades sa neid temperatuurierinevusi veel ei taju. Samas võib selline olukord tekkida ka ühiskondlikes ruumides, kus näiteks juuksuritöökojas pandi põrandaküte, aga uks oli tänavale ja talvel inimesed käivad sisse- välja ja soojakaod olid suured, siis need tädid antud küttesüsteemi eest küll tänulikud ei olnud.
Põrandaküte võrreldes näiteks radikatega võtab vähem energiat kuna soojus jaotatakse ühtlaselt kogu üle ruumi - radika puhul kütame ruumi üht osa üle selleks, et teises nurgas normaalne temperatuur oleks.
Mis puudutab põrandaküttega toas sauna korraldamisest, siis sellega tasub olla küll ettevaatlik, paljud tootjad kirjutavad oma materjalidele sellised reeglid ette ja paljudel on see nõue, et parketi all olev temperatuur ei tohi ületada 27-28 kraadi. Kui see ei suuda su soojakadude tõttu hoida ruumis sobivat temperatuuri, siis "natuke" võib ju juurde keerata. Muidu laske minugi poolest või vesi keema seal all
Mis veel.. ruumi kütmisel sobivad igasugu pinnakatted, siis on ju meile primaarne õhu temperatuur. Sama tegeliku pinnatemperatuuri juures me lihtsalt tunnetame neid käega katsudes erinevalt.. see on põhjus miks mina praegu popina tunduvat puit katet vannitubadesse ei soovita, sest seal reeglina tahetakse palja talla alla tuntavalt sooja põrandat ja seda me tunnetame sama temperatuuri juures kivipinnalt kõige paremini.. - seal on meil oluline "tuntav" põrandatemperatuur... aga mõnel on jälle disain tähtsam..





/ Kes aitab sinu kõrvatagust sügada, selle juttu on ka mõnus kuulata /

View User's Profile View All Posts By User
ratatosk
vabamõtleja



Postitusi: 2591
Registreeritud: 07.11.2003
Viimane külastus: 22.01.2010
Asukoht: Tartus, põhiliselt
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 19.10.2005 kell 22:36 Reply With Quote
Ja veel olen lugenud seda, et ruumis optimaalse temperatuuriprofiili saavutamiseks loetakse põrandaküttele paremuselt järgmiseks laekütet (sisuliselt sama nagu põrandaküte, aga soojuskiirgur asub laes). Seintel asuvad küttekehad on kõige ebasobivamad.

Tuleb aga juurde märkida, et ma ise pole kuulnud, ega ka näinud, et kegi laekütte oleks endale paigaldanud.





-- all works are protected by GNU Free Document License --

View User's Profile View All Posts By User
jll
Auväärne Kasutaja



Postitusi: 927
Registreeritud: 26.12.2003
Viimane külastus: 6.06.2011
Asukoht: Tallinn
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 20.10.2005 kell 11:10 Reply With Quote
Kuidas laeküttega õhu konvektsioon tagatakse? Sundventilatsioon? Eriti ebameeldiv on kui pealagi higistab ja jalad on külmas. Mind kohutavalt häirivad ustel olevad soojakardinad mis talvel hõõguvad ja pead kuumutavad. Kui panna laetemperatuur nii kõrgeks et IP kiirgus ka põrandat soojendab, siis on ajudega karmid lood. Mulle ei jõua füüsikaliselt kohale kuidas saab laeküte üldse toimida. Mis mõte tal on. Õhku on ühtlaselt kiirgusega jube raske soojendada nagu ka vedelikku, mõlemil juhul aitab konvektsioon, mis aga toimib tiba teistpidi kui laekütte variant.
View User's Profile View All Posts By User
ratatosk
vabamõtleja



Postitusi: 2591
Registreeritud: 07.11.2003
Viimane külastus: 22.01.2010
Asukoht: Tartus, põhiliselt
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 20.10.2005 kell 11:15 Reply With Quote
Vaata, sealsamas kohas sai ka minu mõistus otsa. Aga mingi graafik näitas, et optimaalne temperatuur on 10 - 20 cm kõrgemal, kui põrandakütet kasutades. Seinaküttega võrreldes oli vahe vist üle 30 cm.





-- all works are protected by GNU Free Document License --

View User's Profile View All Posts By User
<<  1    2  >>


Jaga teistega:
| Veel

go to top
Esileht | Foorumid | Jututuba | Galerii | Ajaviide | Otsing | Tänased teemad


Kasutajatugi: info@kodutud.com - Kasutustingimused
22 päringut, mis võtsid aega 0.0158460 sekundit