Kodutud.com  
Alla
   

Trükisõbralik versioon
Telli e-mailile | Lisa lemmikutesse
<<  1    2    3    4    5    6  >>
Autor: Teema: Kus viga näed laita, seal tule ja aita, ehk Kodutu eesti keele käsiraamat
jenni
I Am What I Am



Postitusi: 3161
Registreeritud: 16.02.2003
Viimane külastus: 11.07.2012
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 01.02.2006 kell 16:41 Reply With Quote
Eeee, mis aastal väljaantud ÕS siis nii ütleb?





Anna mehele vabad käed ja sa tead, kust neid leida...

View User's Profile View All Posts By User
dilbert
Friik



Postitusi: 1346
Registreeritud: 08.12.2005
Viimane külastus: 27.03.2015
Asukoht: Tartu
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 01.02.2006 kell 16:47 Reply With Quote
EESTI KEEL
6.klass
Tallinn


LAPS: Kas "taat" on laadivahelduslik?
EMA: Miks Sa seda arvad?
LAPS: Sest sulghäälik teiseneb. "Taat", "taadi". D-täht muutub nõrgaks. Reegel ütleb, et kui sulghäälik sisehäälikutes kaob või teiseneb, siis on laadivaheldus.
EMA: Mitte d-täht, vaid d-sulghäälik! Aga see teisenemine seal "taadi"
sees ei loe. Kui sulghäälik teiseneb j-ks või millekski selliseks, siis on laadivaheldus. Ma praegu enam ei mäleta, milleks sulgääliks saab seal teiseneda.
LAPS: Õige jah. Aga kas "vankri" on laadivahelduslik? Sisehäälikud teisenevad. Vanker, vankri - "ank" muutub "ankr"-iks.
EMA: Miks sa reelgeid pähe ei õpi! Ainult siis, kui sisehäälikute hulgas teisenevad k, p, t, g, b, d, s - ainult siis on laadivaheldus.
LAPS: S? Mul oli meeles ainult kpt, gbd. Kas "rebane" on laadivaheldus? S kaob ära.
EMA: Tuleta sisehäälikute reegle ka meelde! S peab ära kaduma sõna sisehäälikutest, aga "rebase" sisehäälikud on "eb". Mingit s-i seal ei ole.
LAPS: Mis asi on "ee"?
EMA: Ee on omastav kääne sõnast "esi".
LAPS: Mis asi "esi" on?
EMA: Ma täpselt ei tea. Tänapäeval öeldakse esik ja esine. Aga ma tean, kuidas seda sõna käänatakse: "esi", "ee", "ett". Nagu "vesi", "vee" "vett". Kui sa tead, kuidas sõna käändub, siis pole tähendust vaja teadagi. Määrad lihtsalt sisehälikud ära ja oskadki öelda, missuguses käändes on sõna tugevas ja missuguses nõrgas astmes.
LAPS: "Esi" on nõrgas astmes, on ju?
EMA: Miks Sa nii arvad?
LAPS: Sest reegel ütleb, et kui sisehäälikutes on üksainus täishäälik ja üksainus kaashäälik ja see kaashäälik ei ole k, p, t, siis on sõna esimeses vältes.
EMA: Jah, aga kas sulle ei tundu, et "ee" on veel nõrgemas astmes kui "esi"?
LAPS: Mulle tundub, et vahet ei ole. Mina vahet ei kuule.
EMA: Mina ka ei kuule. Aga on kokku lepitud, et vahe siiski on. Kui "s" kaob sisehäälikutest ära, siis see ilma s-ita sõna on nõrgas astmes.
LAPS: "Vee" on nõrgas astmes ja esimeses vältes?
EMA: Kas sa unustasid jälle ära, et 1-silbilised sõnad on alati kolmandas vältes?
LAPS: Kas "vee" on siis nõrgas astmes ja kolmandas vältes?
EMA: Jah.
LAPS: Misasi "lõa" on?
EMA: "Lõa" on omastav kääne sõnast "lõõg". Mis pagana asi see lõõg oli. See käib vist hobuse päitsete külge. Kui Väljaotsa Jaan läks kõrtsi, siis ta sidus hobuse ühe palgi külge ... Ei, vist lehma pannakse lõõga. Aga kas karjamaal või laudas? Karjamaal pannakse vist ikka kammitsasse. Kalevipoja hobune oli kammitsas, mitte lõas? Mis asi see lasipuu oli? Ja vehmer? Kuskil kohustuslikus kirjanduses oli vehmer rohu sees. Kas selle sees tehti vanasti võid?
LAPS: Tead, õpetaja ütles, et "konarlik" on kolmandas vältes!
EMA: Ongi! Sest mõnikord on sisehäälikud sõna lõpus. Sa pead reeglid ikka pähe õppima! Muidu sa seda parandustööd ära ei tee! "Konarliku"
sisehäälikud on "ik", "iku", "ikku" - "ik" on kolmandas vältes.
LAPS: Aga seal on ju "ik", mitte "ikk"?
EMA: Aga see "ik" on ju 1-silbliline sõna! Püüa ometi meelde jätta, et sõnu ei vaadata ainult tähtede järgi. Vaadatakse ka sisehäälikute järgi, hääldamise järgi, sõna rõhu järgi - kõi peab meeles olema.
vaadatakse mitme kandi pealt. See asi ei käi nii, et üks reegel ja kõik. Erandeid on ikka ka, ja väga palju. Igal reeglil on siin mitu erandit. Erandeid on tegelikult isegi rohkem kui reegleid. Need pead sa lihtsalt pähe õppima.
Tähendab "konarlik". See "ik" on sõna viimane silp! See "ik" on üks silp! Ja ühesilbiline silp on alati kolmandas vältes! Brrrrr.. Üks silp on üks silp ja kolmandas vältes - kui ta on sõna viimane silp, milles on vältevaheldus. Said aru?
LAPS: Kas kolmas välde selles sõnas nõrk või tugev aste? Ja millal on sõna teises vältes?
EMA: Vaata vihikust reeglit. Miks te siis vihikusse kirjutasite, kui sa sealt asju ära ei õpi! Ja püüa tunnis ikka kuulata ka. Te liiga palju sosistate tunnis Jannoga. Õpetaja arenguvestlusel ütles mulle.
Nii sa ei kuule, mis õpetaja räägib, ja mina pean sind õpetama. Nagu oleks meil koduõpe! Mõne asja võiks ikka koolis ka selgeks saada!
LAPS: Siin on kirjutatud, et sõna on teises vältes, kui silp on pikk, kui sisehäälikuid ei saa venitada ülipikaks.
EMA: Kas seal on kirjutatud "kui silp on pikk"?
LAPS: Jah.
EMA: Võib-olla on seal kirjutatud, et sisehäälikud on pika vältusega?
Silp on üks asi ja sisehäälikud teine asi. Aga vahel ei ole ka. Vahel alngevad kokku. Aga üks ja sama nad ei ole. Välde käib sisehäälikute järgi. Aga käib ka silbi järgi...
Ah! mina ka ei mäleta enam seda nii täpselt. Keskkoolis sain sisehäälikute eest viie, ülikoolis sain viie, kolm aatat õpetasin seda asja koolis lastele, aga ei mäleta enam midagi! Kas ma pean nüüd sinu pärast neljas kord elus sisehäälikuid õppima hakkama?
LAPS: Meil klassis jääb see ka ainult mõnele üksikule meelde. Eile olid pooltel kahed.
EMA: Mis su vihikus kolmanda välte kohta on?
LAPS: Sõna on kolmandas vältes, kui mõni sisehäälikuist on ülipikk...
Kas "ik" on ülipika k-ga.
EMA: Jah. Juttu on häälikust, mitte tähest. Sa ära vaata ainult tähti, proovi hääldada ka. Proovi, kas saad silpi nii venitada, nagu laseksid häälega ülevalt pika kaarega alla liugu. Kui saad, siis on kolmas välde. Kui ga saad seda sõna hääldada nii nagu muusikatunnis "hüp-pan" rütmi, siis on teine välde. Ja "jook-sen" on esimene välde.
Aga ainult hääldamise järgi" Sest sisehäälikute järgi on "jooksen" ...
kas ta on ikkagi teine välde? Oi jumal küll, miks sa mind karistad!
LAPS: Kas see asi on nii, et nägemine on üks asi ja kuulmine on teine asi? Ja välted on üks asi ja astmed teine asi? Ja silbid üks üks asi ja sisehäälikud on teine asi? Ja tähed on üks asi ja häälikud on teine asi. Miks see eesti keel nii keeruline on?! Ma ei saa seda vist kunagi selgeks!
EMA: Eesti keelt saab vaadata mitme nurga pealt, selles on asi. Kui vaatad mitme nurga pealt, siis saad eesti keelest paremini aru - tunnetad keelt paremini. Selles vältevahetuses on tegelikult oma filosoofia ka sees. Sest mõtle - eesti keeles saab väldete järgi sõnu ritta seada, saab laadide järgi ritta seada. Astmete järgi. Paljudes keeltes pole midagi sellist olemaski!
LAPS: Miks neid sõnu üldse peab ritta seadma?
EMA: Kui oskad ritta seada, siis oskad näiteks teiste maade keeleteadlastele selgitada, kui keeruline eesti keel on. Eesti keel on üks maailma raskemaid keeli tegelikult. Inglise keel on eesti keelega võrreldes primitiivne. Ma olen olnud eesti keele õpetaja, aga ikkagi ei oska viie peale - nii keeruline keel on.
LAPS: Sa ei ole enam õpetaja. Ja mina hakkan kondiitriks... "Paugud"
on tugev või nõrk aste? Nõrk g on sees, selle järgi oleks nagu tugev aste. Aga kui vaadata hoopis vältevaheldust, siis on nõrk aste.
EMA: Hakkad juba aru saama? Tubli!
LAPS: Kõva pauk on ka nõrk aste...
EMA: See ei käi jah paugu kõvaduse järgi, vaid sisehäälikute, silpide arvu, tähtede arvu ja häälikute järgi.
Kääna alati kolm esimest käänet läbi, siis saad aru, kus on nõrk ja kus tugev aste..."Pauk" on kõva aste, "paukku" on nõrk. Ptüi! Täitsa sassi oled mind ajanud oma väldetega!
Mis sul veel homseks on?
LAPS: Kokku- ja lahkukirjutamise reegleid peame homseks kordama.
EMA: No loe need reeglid mulle peast ette, näita, mis sul meeles on.
LAPS: Tegusõnad jagunevad väljendtegusõnadeks, liittegusõnadeks, väljendtegusõnadeks, arvtegusõnadeks.
EMA: Kuidas nad kirjutatakse?
LAPS: Väljendtegusõnad kirjutatakse lahku. Sõna kuulama. Liittegusõnad kirjutatakse kokku. Esietenduma. Ühendtegusõnad kirjutatakse lahku...
EMA: ... mis ajast ühendtegusõnad lahku kirjutatakse? Kas sõnad ühendatakse lahku või? Mis näide sul seal on?
LAPS: Ühendtegusõnade näide on, et "kokku jääma" kirjutatakse lahku...
Arvsõnad kirjutatakse lahku. Kümme neegrit.
EMA: Kas teil tohib "neeger" öelda?!
LAPS: Poisid hakkasid kisama, et ei tohi, aga õpetaja ei teinud väljagi.
EMA: Kas kirjand Kalle Blomkvistist on valmis? Ma võin üle lugeda, äkki on vigu sees?
LAPS: Mul ei ole kirjandites kunagi ühtki viga....

TUNNI LÕPP





you and me baby ain't nothin' but mammals

View User's Profile View All Posts By User
JoanMadou
pixie



Postitusi: 1001
Registreeritud: 22.11.2004
Viimane külastus: 10.10.2007
Asukoht: karjamaal
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 01.02.2006 kell 16:58 Reply With Quote
/mul oli täna tunne et tööd on palju ja meel muidu must, aga nüüd olen lihtsalt õnnelik et ma pole kunagi pidanud koolis eesti keelt õppima. Tänx!





Let's go save the world guys!

View User's Profile View All Posts By User
delilah
läbisõidul



Postitusi: 3367
Registreeritud: 26.05.2005
Viimane külastus: 12.08.2011
Asukoht: kolmas kivi päikesest
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 01.02.2006 kell 17:17 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: jenni
Eeee, mis aastal väljaantud ÕS siis nii ütleb?


1999. aastal.






View User's Profile View All Posts By User
delilah
läbisõidul



Postitusi: 3367
Registreeritud: 26.05.2005
Viimane külastus: 12.08.2011
Asukoht: kolmas kivi päikesest
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 02.02.2006 kell 11:33 Reply With Quote
PROFESSIONAAL
EFEKT








View User's Profile View All Posts By User
dillinger
Kollanokk



Postitusi: 4670
Registreeritud: 14.07.2003
Viimane külastus: 25.04.2018
Asukoht: õige
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 02.02.2006 kell 11:39 Reply With Quote
Sõna efekt on minus alati tekitanud segadust. Küsimus kas effektselt või efektselt? Ma kirjutan vist enamvähem kordamööda mõlemat versiooni.Ja ilmselt jälle süüdi vene keel kus sõnaks effektivno vähemalt hääldatakse pika effiga.

TJ





Mõttega seks on tõepoolest parim!

View User's Profile View All Posts By User
Maiu
Ära



Postitusi: 2398
Registreeritud: 05.02.2005
Viimane külastus: 25.03.2014
Asukoht: on üks koht..
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 05.02.2006 kell 23:10 Reply With Quote
et mix just mees tahab tütart.. et mix naine ei taha.. või..
sõnade järjekord muudab mõtte vahel hoopis teistsugusex, kui see tegelikult mõeldud..





Ma ei suuda ära oodata, mida öelda kavatsen!

View User's Profile Visit User's Homepage View All Posts By User
delilah
läbisõidul



Postitusi: 3367
Registreeritud: 26.05.2005
Viimane külastus: 12.08.2011
Asukoht: kolmas kivi päikesest
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 16.02.2006 kell 09:48 Reply With Quote
Eesti keeles ei käi tegusõna lause lõppu

Ikka - alus, öeldis, sihitis jne.






View User's Profile View All Posts By User
earthland
earthland



Postitusi: 995
Registreeritud: 16.01.2006
Viimane külastus: 30.05.2015
Asukoht: varjatud
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 21.02.2006 kell 12:02 Reply With Quote
he-he-hee.... olen võõrsõnadega hädas! Ja tõsi on mõtetu või mõttetu? Mõttetu ja... okasteTTa meenub mõnele kohe kindlasti. okasteta. okastetta. okastettta.






View User's Profile View All Posts By User
LadyButterfly
Sõnatu...



Naine
Postitusi: 3506
Registreeritud: 22.09.2005
Viimane külastus: 18.03.2019
Asukoht: Kuskil Eesti keskel.
Otsib: meelelahutust
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 21.02.2006 kell 12:19 Reply With Quote
Andeks mu harimatus aga nii ei saa ju normaalset teksti kirjutada kui kohe kunagi ei kirjutata tegusõna lause lõppu /tegusõna lause lõppu ei kirjutata/





Pead olema nagu jumal, kes jälgib, et paradiisis õunad kasvaksid, kuid ka põrgus oleks ahjud köetud.

Ära sõltu kellestki liiga palju. Isegi su enda vari jätab su pimeduses maha.

View User's Profile View All Posts By User
viidik
tütrekesega



Postitusi: 5458
Registreeritud: 11.08.2003
Viimane külastus: 21.01.2018
Asukoht: Tartumaa, Veskiorg
Otsib: sõpra
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 21.02.2006 kell 12:25 Reply With Quote
'Kus sa siis nii kaua olid?'
'Kus sa olid siis nii kaua?'


Hmmm. Mõlemad kõlavad hästi. Et üks neist siis vale?





Kas keegi teab, kuhu minu pilt on saanud?

View User's Profile View All Posts By User
LadyButterfly
Sõnatu...



Naine
Postitusi: 3506
Registreeritud: 22.09.2005
Viimane külastus: 18.03.2019
Asukoht: Kuskil Eesti keskel.
Otsib: meelelahutust
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 21.02.2006 kell 12:33 Reply With Quote
Kas oskab keegi aidata?
Kas keegi aidata oskab?

Mõnel lausel ei saagi ju teisti kui peab tegusõna lõppu panema, muidu muutub lause mõte.





Pead olema nagu jumal, kes jälgib, et paradiisis õunad kasvaksid, kuid ka põrgus oleks ahjud köetud.

Ära sõltu kellestki liiga palju. Isegi su enda vari jätab su pimeduses maha.

View User's Profile View All Posts By User
Tascan
Aga mis siis kui ...



Postitusi: 954
Registreeritud: 21.11.2005
Viimane külastus: 25.11.2007
Asukoht: Tiirleb kosmoses
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 21.02.2006 kell 13:56 Reply With Quote
Võiks ju ka kirjutada: " Kas keegi oskab aidata?"





Inimese suurust ei näita mitte palju ta tegi, vaid palju ta tegemata jättis.

View User's Profile View All Posts By User
LadyButterfly
Sõnatu...



Naine
Postitusi: 3506
Registreeritud: 22.09.2005
Viimane külastus: 18.03.2019
Asukoht: Kuskil Eesti keskel.
Otsib: meelelahutust
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 21.02.2006 kell 13:59 Reply With Quote
Tegusõna ju lause lõppu ei pidavat sobima.





Pead olema nagu jumal, kes jälgib, et paradiisis õunad kasvaksid, kuid ka põrgus oleks ahjud köetud.

Ära sõltu kellestki liiga palju. Isegi su enda vari jätab su pimeduses maha.

View User's Profile View All Posts By User
Lola69
Võrrandi muutuja



Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002
Viimane külastus: 18.12.2019
Asukoht: Päikesetõusupool pealinna
Otsib: kirjasõpra
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 21.02.2006 kell 14:00 Reply With Quote
"oskab" ei olegi siis ju lause lõpus?





PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!

Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!

View User's Profile Visit User's Homepage View All Posts By User
ratatosk
vabamõtleja



Postitusi: 2591
Registreeritud: 07.11.2003
Viimane külastus: 22.01.2010
Asukoht: Tartus, põhiliselt
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 21.02.2006 kell 14:52 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: Vanapaks
Ok. Võtame siis veelkord need õnnetud kellelgi/kellegil.
Esmapilgul oleks nagu õigem kellelgi. Miks? Põhiliselt sellepärast, et emakeele õpetaja ütles!

Aga üritame nüüd mõelda (või mõtelda?). Mis sest, et võõras tegevus aga prooviks siiski.

Kas on kellegil? Peetril või Arvetil?

Või on hoopis kellelgi? Jaanilgi või Sassilgi?

Noh, kuidas on? Kas jää hakkas liikuma, härrad vannutatud mehed? Tabasite loogikat?

Ma saan aru, mida sa arvad loogiline olevat, kuid sa teed oma arutluskäigul siiski ühe vea.
Korrekte küsimus on kellel?, mitte kellegil?

Kellel on? või Kas mõnel on? Peetril või Arvetil





-- all works are protected by GNU Free Document License --

View User's Profile View All Posts By User
timmu
Kasutaja



Postitusi: 167
Registreeritud: 12.08.2004
Viimane külastus: 22.07.2006
Asukoht: kusagil Universumis
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 21.02.2006 kell 19:58 Reply With Quote
Tubli, delilah! Väga väärt teema!
Alguseks üks tänaseid teemasid, Hiire mure, sos! Eesti keeles näitab antud väljendi lahku kirjutamine, et hiirel on mure. Mis mure siis?Ei saagi teada, küll aga on jama hiire endaga. Lahus kirjutatud sõnad näitavad kuuluvust! Kelle-mille. Lapse raamat, ema kleit... Aga: lasteraamat, emalendur...
Veel midagi. Ka meedias räägivad tähtsadki ninad: kellegile, kuhugile, kummagile... Meile anti koolis tüüplause: laps andis kassilegi piima. Kes teist kirjutaks: andis kassigile piima? Lihtne ju! Järelikult ka kellelegi, kummalegi, kuhugi on aga hoopis lõputa... (vt. ka eelmist postitust!)

Lisatud: Hiire mure saigi lahendatud. Aitäh!

View User's Profile View All Posts By User
Tascan
Aga mis siis kui ...



Postitusi: 954
Registreeritud: 21.11.2005
Viimane külastus: 25.11.2007
Asukoht: Tiirleb kosmoses
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 21.02.2006 kell 20:56 Reply With Quote
Tõesti kuhulegi ei saa ju kirjutada ( või saab )





Inimese suurust ei näita mitte palju ta tegi, vaid palju ta tegemata jättis.

View User's Profile View All Posts By User
ratatosk
vabamõtleja



Postitusi: 2591
Registreeritud: 07.11.2003
Viimane külastus: 22.01.2010
Asukoht: Tartus, põhiliselt
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 21.02.2006 kell 20:59 Reply With Quote
Saab küll, paber kannatab kõike. Aga ilus küll ei ole





-- all works are protected by GNU Free Document License --

View User's Profile View All Posts By User
delilah
läbisõidul



Postitusi: 3367
Registreeritud: 26.05.2005
Viimane külastus: 12.08.2011
Asukoht: kolmas kivi päikesest
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 21.02.2006 kell 21:52 Reply With Quote
Siin on tegusõnaga probeemid, ma vaatan
Mõte tuli mõnigatest juhuslikest teemadest, kus väga palju vale sõnajärjekorda kasutati. Suures tuhinas unustasin märkida, et mõtlesin ikkagi jutustavat, jaatavat lauset. Kui leian, panen siia lõppu mõned markantsemad näited ka, siis saate paremini aru, mida ma oma segasevõitu jutuga silmas pean.

1) Loodetavasti seekord õige valik saab tehtud.
2) Haned ja pardid igast p...a sees paterdavad ja lehmad-pullid kuidagi siuksed vanad ja "kõvad" on
3) õnneks ta keilas elab







View User's Profile View All Posts By User
delilah
läbisõidul



Postitusi: 3367
Registreeritud: 26.05.2005
Viimane külastus: 12.08.2011
Asukoht: kolmas kivi päikesest
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 21.02.2006 kell 22:00 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: timmu
Tubli, delilah! Väga väärt teema!
/.../ Lahus kirjutatud sõnad näitavad kuuluvust! Kelle-mille. Lapse raamat, ema kleit... Aga: lasteraamat, emalendur...
/.../

Kokku kirjutatud sõnad näitavad liiki, mingit omadust. N: lokirull, hiirelõks. Vähemalt nii mäletan kooliajast. Kui neid omadusi on rohkem, siis lähevad reeglid keerulisemaks.
Kohe juurde värvikas näide elust enesest - täna pakuti (kõrgkooli- )kohvikus juustu saia, samas aga seapraadi. Kuna sai ei kuulu juustule, on esimene näide vigane. Selle loogikaga oleks pidanud ju sea praad kah olema






View User's Profile View All Posts By User
timmu
Kasutaja



Postitusi: 167
Registreeritud: 12.08.2004
Viimane külastus: 22.07.2006
Asukoht: kusagil Universumis
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 23.02.2006 kell 17:44 Reply With Quote
Tõsi või? Kas see praad kuulub seale? Teine asi oleks, kui ees oleks täiendsõna, nagu isegi mainisid. Noore sea praad, näiteks. Aga pajapraad, lambapraad... Sama efekt. Kuid see "juustu saia"- tüüp on praegu paraku häbematult laialt levinud. Üks reeglit kinnitav erand on siin vana ja väärikas Kuld Lõvi, mis ju meie reeglite järgi liitsõna peaks olema.
Kuigi fakt on seegi, et käisime koolis eri aegadel ja aeg-ajalt muutuvad ka reeglite formuleeringud, seega võime üht-sama asja erinevalt nimetada.

View User's Profile View All Posts By User
ratatosk
vabamõtleja



Postitusi: 2591
Registreeritud: 07.11.2003
Viimane külastus: 22.01.2010
Asukoht: Tartus, põhiliselt
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 23.02.2006 kell 19:20 Reply With Quote
Noore sea praad ei ole hea näide, sest selle sõnaühendi tähendus sõltub kasutamise kontekstist ja grammatiliselt oleks ta ikkagi vale. Kuigi ma ei tea väga täpselt, peale minu kooliõpinguid on eesti keele reegleid oluliselt lõdvendatud.

Noor siga on teatavasti põrsas, seega põrsapraad või siis seapraad noorest seast, aga see oleks kantseliit. Noore sea praad võib näidata lihtsalt prae kuuluvust noorele seale ehk põrsale. (Kuigi tegemist on vaid akadeemilise aruteluga, sest vaevalt keegi sigadele praade valmistab.)





-- all works are protected by GNU Free Document License --

View User's Profile View All Posts By User
madu
ületamatult kitsarinnaline



Postitusi: 2415
Registreeritud: 09.07.2003
Viimane külastus: 18.10.2012
Asukoht: seal, kus internet
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 24.02.2006 kell 10:19 Reply With Quote
Minu stiili(tusse) kuulub küll täiesti vale sõnade järjekord lauses.

-gi ja -ki on alati sõna lõpus, nt kassilgi, susski.
Seega kellelgi, mitte kellegil.





"Isane peab olema karvane, haisev ja väga resoluutne."
Aleksei Turovski, Drosophilate (äädikakärbeste) partnerivalikust

View User's Profile View All Posts By User
milligramsmile
Algaja



Naine
Postitusi: 67
Registreeritud: 06.01.2006
Viimane külastus: 11.06.2006
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 24.02.2006 kell 11:24 Reply With Quote
keegi kirjutas siin alles serjaal seriaali asemel.
see riivab väga silma nagu ka see, kui kirjutatakse variandi asemel varjant.
brr.

View User's Profile View All Posts By User
<<  1    2    3    4    5    6  >>


Jaga teistega:
| Veel

go to top
Esileht | Foorumid | Jututuba | Galerii | Ajaviide | Otsing | Tänased teemad


Kasutajatugi: info@kodutud.com - Kasutustingimused
22 päringut, mis võtsid aega 0.0396910 sekundit